INDONEESIA islami varjus

Indoneesiat nimetatakse ametlikult islamiriigiks ning statistiliselt on ligi 90% rahvast muslimid. Kui tugevalt on islam Indoneesias aga tegelikult kanda kinnitanud, kuidas see usk kohalike igapäevaelu kujundab ning kes on nn ID-kaardi muslimid, kirjutab Yogyakartas õppinud Terje Toomistu.

Mööda ekvaatorit läbi viie tuhande kilomeetri ja 17 000 saare laiuv Indoneesia on maailma neljas rahvarohkeim riik. Ühtlasi on see koduks planeedi suurimale muslimi populatsioonile. Ent oma 580 kõneldava keele ja kultuurilisi kihistusi kujundanud ajalooga on Indoneesias meeletult variatiivsust, milles rõõmu ja hämmingut igale maitsele.

On pärastlõunane leitsak sumisevas Yogyakarta linnas Kesk-Jaaval. Istun oma Jaava usku sõbraga warung’is – nii nimetatakse siinseid tänavakohvikuid –, joome jääteed ja hammustame kõrvale minu Indoneesia köögi vaieldamatut lemmikut, sojaubadest valmistatud tempeh’t. Lähedal asuva minareti otsa riputatud ragisevatest kõlaritest kostab ehmatav köhatus. See ei tähenda muud, kui et imaam valmistab ette palvuseks, mis juba järgmise hetkega võtab meie vestluse üle. Korraga peab kikitama kõrvu. „Jaava usu kohaselt on jumal siinsamas, ta on alati olemas,” tõstab sõber häält, aga otsustab siis arusaadavuse huvides kannatlikult pausi pidada, kuni imaam oma töö lõpetab. Ma ei näe enda ümber kedagi, kes tõttaks kohusetundlikult mošee poole, veel vähem neid, kes jätaks katki töö ja laotaks maha palvevaiba. „Islamis on aga jumal justkui kuskil kaugel eemal,” jätkab sõber, „ja seepärast peab tema poole pöördumiseks kõva häält tehes palvetama. Meie aga usume, et jumal on lähedal. Ta on meie sees, osa meist endist.”

ID-kaardi muslimid

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga