GO Reisiajakirja matkasoovitus – matka uiskudel

Matkauisutamine on hoogu võtmas ka Eestis – üha enam on matkauisutajaid, kes otsivad puhtaid jäävälju, kus nautida uisutamist ja avaraid talviseid vaateid. Meil on küll matkauisutamisega laiemalt vaid mõned aastad tegeletud, aga Põhjamaades on see juba aastakümneid väga moes olnud. Suurima harrastajatehulga leiab Rootsist. Inglise keeles kutsutaksegi sellist harrastust nimetusega nordic skating.

Matkauisutamine on hoogu võtmas ka Eestis – üha enam on matkauisutajaid, kes otsivad puhtaid jäävälju, kus nautida uisutamist ja avaraid talviseid vaateid. Meil on küll matkauisutamisega laiemalt vaid mõned aastad tegeletud, aga Põhjamaades on see juba aastakümneid väga moes olnud. Suurima harrastajatehulga leiab Rootsist. Inglise keeles kutsutaksegi sellist harrastust nimetusega nordic skating.

Mis vahe on matkauisutamisel ja tavapärasel uisutamisel? Kõige olulisem on kindlasti maastik. Jää on ikka jää, aga erinevalt väikesel linnauisuväljal uisutamisest otsitakse matkaisutamise puhul looduses võimalikult pikki distantse. Uisumatkal võib tekkida vajadus ka jalgsi liikumise järele (lumised kohad, maaneemed jmt.). Spetsiaalsed matkauisud on tavauiskudest pikemad ja stabiilsemad

Matkauisule võib kinnitada nii tavalise matkasaapa kui ka tänapäevase uisustiili suusasaapa. Peamine vahe on selles, et esimene on kinnitatud uisule nii eest kui ka tagant, viimane aga jätab kanna vabaks (inglise keeles kasutusel väljend free-heel). On olemas ka spetsiaalne suusasidemetele sobiv uisumatkasaabas, millega saab nii kõndida kui uisutada.

Matkasaapal ja spetsiaalsel uisumatkasaapal on suur eelis siis, kui tuleb ka jala käia või telkida. Suusasaapaga uisutamine võimaldab kiiremat sõitu ning sobib uisutamiseks ettevalmistatud radadel. Uisutamisel kasutatakse ka spetsiaalseid uisukeppe, millega saab jää tugevust kontrollida ja vajadusel ennast toetada. Põhimõtteliselt sobivad uisutamiseks ka tavalised kõvasulamist otsaga suusakepid.

Kuigi jääolud on ettearvamatud, on matkauisutajate sõnul Eestis soodsaimaid jääolusid pakkunud detsembris rabalaukad ja väiksemad järved; jaanuari alguses tuulte eest kaitstud tugeva läbivooluta järved (Soodla veehoidla, Paunküla veehoidla, Männiku karjäär); jaanuaris Väinameri ja Lääne-Eesti madalad lahed; veebruaris Lääne-Eesti rannik, külmema talve puhul Põhja-Eesti lahed ning märtsis seoses sulaga läbivooluga järvedel.

Matkauisutamine ei ole teistest matkaviisidest ohtlikum. Muidugi tuleb endale enne ikka elementaarsed ohutusnõuded selgeks teha. Esimene uisumatk tehke kindlasti kogenud matkaja käe all. Päris algajal soovitame kasutada seiklusfirma teenuseid, kel varuks vajalikud kogemused ja vahendid.

Ohutusnõuanded

Kontrolli, et jää tugevus oleks piisav 
Ole tähelepanelik ja märka jääl suuremaid ohukohti 
Kanna kaasas jäänaaskleid, kinnita need kaela 
Ära uisuta kunagi üksinda 
Võta kaasa vile ja päästenöör 
Võta veekindlas kotis kaasa teine komplekt riideid 
Hoia kaaslasega alati vahet (eriti puhates)

Ohtlikud kohad jääl 


Suudmealad 
Kivide ümbrus 
Vooluga alad 
Kõrkjad 
Sillaalused 
Muuliäärsed paigad 
Madalikud 
Jäälõhed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga