Eesti suursaadik Georgias ja Armeenias Riina Kaljurand on kirglik matkaja, kelle matkad on viinud eri paikadesse Euroopas, Püreneedes ja Austraalias, aga viimased aastad on toonud ka kõrgmägede kogemuse. Ta räägib Stina Eilsenile võimsatest mägimatkadest Kazbekile (5054 meetrit) ja Araratile (5165 meetrit).
Hakkasid mägimatkamisega tegelema juba 1990. aastatel. Mis sai tõukejõuks?
Ma arvan, et tõukejõuks oli see, kui sattusin Välisministeeriumis töötades Rootsi elama ja koos tollase elukaaslasega läksime Rootsi katust ehk Kebnekaiset vallutama. See oligi minu esimene mägimatk. Ma küll ei teadnud mägedest midagi ega sellest, milline peaks olema varustus, aga oli tohutu tahtmine ja jõudu oli samuti hästi palju. Ja kui mäetipus see piimjas udu hajus, siis nägin hunnituid vaateid ja järske laskumisi, see maailm tundus tohutult põnev. Nüüd on matkad viinud mind eri kohtadesse Euroopas, Püreneedes ja ka Austraalias. Aga ma ise ei pea ennast mägimatkajaks ja ma ei ole ka kuigi riskialdis, tahan lihtsalt omasoodu enda tempos mägedes kulgeda, just nii saan energiat.