Severodonetsk on sõdiva Ukraina Luhanski oblasti ajutine oblastikeskus, kust rindeni jääb 50 kilomeetrit. Senine oblastikeskus Luhansk on varsti juba kaks aastat separatistide valduses. Jaanus Piirsalu pildistas üles Severodonetski arvukad ja üllatavad graffitid.
Kunagise Nõukogude Liidu ühe suurima lämmastikutehase (nagu paljud suurtööstused, seisab see praegu loomulikult sõjapiirkonnas) poolest tuntud Severodonetsk on samasugune hall linn nagu ülejäänud Donbass. Seda enam üllatasid mind tänavu veebruaris linna arvukaid tööstusalasid ümbritsevad paneelaiad, mis olid eredate grafititega. Mitte lihtsalt ebamääraste joonistustega, vaid täiesti konkreetseid, positiivseid sõnumeid kandvate grafititega. See mõjus mornis ümbruses nii ootamatult, nagu oleks sopajoodikuid täis nurgatagusesse kõrtsi astunud imeilus süütu tütarlaps.
Kohalikud teadsid, et grafitid ilmusid juba enne sõda, aga keegi ei osanud täpselt öelda, kes oli nende joonistuste taga. Keegi arvas, et kohalik noorte patriootlik klubi, mille nime ta ei mäletanud, keegi arvas, et kohaliku Moskva-meelse õigeusu kiriku koguduse eelmine, nooremapoolne batjuška, kes pani noortetööle kõva rõhku. Aga see polegi oluline. Sõnumid on ju õiged, ja kui need sõja eest põgenenud inimestest − linna elanikest on ligi veerand juba põgenikud − kas või mõnele korda lähevad, siis seegi on juba asi.
Rohkem pilte ajakirjas.
Tekst ja fotod: Jaanus Piirsalu