Balkani joogid – kas ka juba iseseisvad?

Pea igas veini tootvas riigis on ka oma kangem traditsiooniline destilleeritud alkohol – brändi, mida valmistatakse kas viinamarjadest, puuviljadest või marjadest, nendest tehtud mahlast, viljalihast või kestadest. Kõiki võib nimetada põletatud viinadeks – hollandi keeles brandewijn, rootsi keeles brännvin, mis tähendab põletatud veini. Teiste sõnadega öeldes – midagi veinitaolist destilleeritakse, et saada kangem alkohoolne jook.

Oluline on veel rõhutada, et naturaalsed puuviljade ja marjade destillaadid on oma olemuselt kuivad ehk siis mitte magusad. Seega igasugused liköörid, millel on samuti nimi brändi, on eksitavad ning kujutavad endast vaid magusaks tehtud marjade ja puuviljade essentse, mis on segatud neutraalse alkoholiga.

Eri maade ja rahvaste rahvusjoogid

Rakia ehk rakija (Albaanias on see raki rrushi, Bosnias, Serbias, Montenegros, Makedoonias ja Horvaatias rakija, Bulgaarias rakia, sarnased on aga ka Kreekas raki, Ungaris palinka, Rumeenias rachiu, rachie, tuica, palinca, Sloveenias zganje, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis palenka, Türgis raki ning Moldovas ja Kaukaasias tšatša) on sarnane brändiga, kuid valmistatud mitte ainult viinamarjadest, vaid ka kääritatud puuviljadest, mis on tavalised nii Balkani poolsaarel, Itaalias kui ka Prantsusmaal. Kanguseks on tavaliselt 40%, kuid kodusel teel valmistatu on tihti 50–60% ja kangemgi. Valmistatakse seda ploomidest, õuntest, pirnidest, aprikoosidest, viinamarjadest, viigimarjadest, viinamarjajääkidest (pomace), virsikutest ja küdooniatest, mooruspuuviljadest ja paljustki muust. Seda peetakse nii mitmete slaavi kui ka lõunapoolsete rahvaste rahvusjoogiks.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga