Astu Hispaaniasse, millal tahad!

„Hispaania keel on lihtne, isegi hispaanlased on selle ära õppinud,“ julgustab Hispaania Maja juhataja ja õpetaja Neftalí Perál oma emakeelt õppima, reeglina võõrkeeli mitterääkivaid kaasmaalasi näiteks tuues.

„Hispaania keel on lihtne, isegi hispaanlased on selle ära õppinud,“ julgustab Hispaania Maja juhataja ja õpetaja Neftalí Perál oma emakeelt õppima, reeglina võõrkeeli mitterääkivaid kaasmaalasi näiteks tuues.

Tallinna vanalinnas Pikal tänaval tegutsev Hispaania Maja avas keele- ja kultuurikeskusega ühtlasi ka ukse värvikasse ja sooja hispanoameerika maailma.

Ehkki hispaania keel ja hispaaniakeelne kultuur on oma edu eest tänu võlgu kindlasti ka Ameerikatele – USAs on see emakeelena räägitavatest keeltest teisel kohal –, õpetatakse Hispaania Majas castellano’t, hispaania keelt, mida kõnel- dakse Hispaania Kuningriigi pinnal.

Väikesed rühmad ja metoodika, mis lubab kõigil aktiivselt tundides kaasa lüüa, kasvatab õppijates rääkimisjulgust ning ka sõnavara koguneb kiirelt. Puhkusereisil ellujäämiseks vajaliku sõnavara – millega kaasneb paraku ka võime lugeda hispaania veinide silte ja mõista, et nende romantilise kõlaga nimed pole tegelikult sugugi vaimukamad „Põltsamaa kuldsest“ – saab järjekindlalt tundides käies kätte mõne kuuga.

Rühmadega saab liituda ka semestri keskel ja populaarsust on kogunud võimalus moodustada oma sõpradega keelegrupp ning planeerida tunnid ajale, mis kõigile sobib – kasvõi kord nädalas laupäevale või pühapäevale.

Hispaania Majas õpetavad vaid hispaanlased, kes on õppinud oma emakeelt võõrkeelena õpetama ning eelnevalt omandanud kogemusi maailma erinevates kõrg- ja keeltekoolides. See oli Peráli jaoks keskust asutades ainumõeldav võimalus.

Aga et Hispaania Majast ei tuleks järjekordne keeltekool, vaid et see oleks killuke Hispaaniat Tallinnas, siis oli selge, et headest õpetajatest üksi ei piisa. Pea kõik Peráli tuttavad hüüatasid tema mõtte liikumise suunda aimata püüdes: „Muidugi, Tallinnas on väga vaja ühte kohta, kus head hispaania veini joomas käia!“ Ent Perál on ka pärast kolme aastat Tartu Ülikoolis ja elu tudengilinnas ennekõike hispaanlane ning tema jaoks oli järgmiseks prioriteediks hoopis muu – Hispaania Majast pidi tulema koht, kus lõpuks ometi saab korralikku kohvi juua.

Hispaania ja Ladina-Ameerika kultuurist saab seega osa ka keeletundides käimata. Kohvi kõrval saab mõistagi nautida ajalehti-ajakirju, raamatuid, muusikat.

Filmiõhtud ja raamatuesitlused toovad alati kohale koolitäie inimesi, kellel on huvi hispaaniakeelse maailma vastu, kuid nad ise veel keeleõpinguteni jõudnud ei ole. Igal reedel toimuvatel filmiõhtutel jääb paar sõna keelt kindlasti külge, kui vaadata hispaaniakeelseid (ingliskeelsete subtiitritega) linateoseid.

Märtsis alustas Hispaania Majas ka erinevaid Hispaania ja Ladina-Ameerika regioone tutvustav õhtute sari. Eri piirkondadest pärit ja hetkel Eestis elavad inimesed tutvustavad piltide, muusika, tapas’e ja veini abil oma kodukohta. Seni on üritustele oma vaatenurga andnud ka neis paigus elavad eestlased, kes perel ja sõpradel külas olles leiavad aega Hispaania Majast läbi astuda.

Hispaania Majast on kujunenud ehthispaanialikult avatud sõpruskond, kes lisaks tundidele koguneb filme vaatama ning õhtuti Tallinna parima hispaania- keelsete raamatute valikuga poes reisijuhte sirvides uljalt ühiseid rännuplaane teeb või üksteisele veinisoovitusi jagab.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga