ambulARToorium – kunsti segasummasuvila Peipsi ääres

Kodumaise kunsti õnneks on ka Eesti perifeeriaaladel jõutud niikaugele, et loomingulised väljendusvormid ajavad jõudsalt oma juuri igasugusesse pinnasesse. Kunsti saab ka Peipsi ääres.

Kodumaise kunsti õnneks on ka Eesti perifeeriaaladel jõutud niikaugele, et loomingulised väljendusvormid ajavad jõudsalt oma juuri igasugusesse pinnasesse. Kunsti saab ka Peipsi ääres.

Tartumaal Vana-Kasepää külakeses leidsid kolm fotosilmaga tüdrukut Age Peterson, Annika Haas ja Birgit Püve viis aastat tagasi vana ja tühjalt seisva ambulatooriumihoone, panid R tähe keskele ja valmis ta oligi – kunstimaja ambulARToorium. Muidugi oli sellele eelnenud fantaasiaküllane eelõhtu lennukaid mõtteid soodustavate võlujookidega vene vanausuliste külakeses, kus ühine lemmikteema – kohalike eluolu ja vaimne pärand – ning kiindumus Peipsiveerde ja siinsetesse inimestesse vormus mõttes juba suursuguseks kultuuriantropoloogiliseks väljapanekuks hiigelformaadiliste fotode näol. Eneselegi ootamatult avasid kolm sotsiaalse tundlikkusega fotograafi 2007. aasta suve hakul ambulARTooriumi kunstimaja kohaliku rahva kaasaelamisel visuaalantropoloogilise fotonäitusega „Prichudie. Revisited”, mida sai kokku terve majatäis. Ilusa järjena saadi sama projektiga kultuurisaate „OP!” kunstipreemia laureaatideks veel takkapihta. Rõõmu valmistas aga kõige enam see, et kohalikud olid ambulARTooriumi uued asukad omaks võtnud ning tirisid kaugelt tulnud sugulasi ja tuttavaid ka ise kunstimajja näitust vaatama. Et Peipsi-äärse kunstimaja idee on olla avatud ka teistele kunstnikele, saadeti oma näitus aasta pärast maailma vallutama ning ruumi tehti juba uutele väljapanekutele. Viie aasta jooksul on ambulARTooriumi kunstimenüü olnud tema kiiksuga atmosfäärile sobivalt eklektiline – siin on esitletud kunstnik Kadri Jäätma keraamilist kalaparve, noore loomeinimese Kärt Hammeri maale, isa ja poja Andrus ja Markus Kasemaa ühisnäitust, fotograaf Fred Jüssi abstraktseid samblikepilte, kinomehe Arvo Iho Siberi-filmi dokumentalistikat, animaator Avo Paistiku joonistusi jne. Ja see pole veel kõik. ambulARTooriumi kunstimaja on oma siiruses avanud uksed ka sootuks teistele kunstiliikidele. Väikeste kontsertide korraldamine ja filmiõhtud kuuluvad kindlalt repertuaari. Sel suvel on Kasepää kunstimajas sündimas aga midagi sootuks tavapäratut. Eksperimentaalkunstnikud Maike Lond ja Kaja Kann lavastavad spetsiaalselt Peipsiäärse kunstimaja ambulARToorium jaoks siinse vanausuliste kultuuriruumi eripära järgiva etenduse „SPA” ning esitavad selle kohapealse ruumi- ja ajatunnetuse kogemise järel. Hilissuvised Peipsi-äärsed vanausuliste külad elavad sel ajal aktiivses sibulasaagi koristuse rütmis. Pikad vene küla tüüpi tänavad on ääristatud kuivatuslavatsitega. Kohalikud sibulakasvatajad teevad viimaseid pingutusi saagi salvesaamiseks. Aastaring hakkab täis saama. ambulARTooriumi kunstimajas avaneb Maike Londi ja Kaja Kannu lavastusega n-ö eriline spaa kohalikele inimestele, kelle käed ja selg on tööst kulunud. Lavastusliku eksperimendina toimub siin ühelt poolt füüsilise puudutuse ravi. Teine pool on kahe hinge segunemine, tänapäevase linnamaailma ja vanausuliste religioonile toetuva maailmavaate suhestumine. Maike ja Kaja tegelevad nüüdisaegsete loitsude, sõnumiste ja olemistega, lootuses, et erinevad kogemused ja maailmavaated saavad kokku punktis, kus kõigil hakkab hea ja kerge. Kui kunstimaja ambulARToorium polnud veel kunstimaja, vaid kolme vanausuliste küla teenindav ambulatoorne haigemaja, käidi siit ikka kosutust saamas. Kunstiürituste traditsiooni loomisega on ambulARToorium selle funktsiooni taaselustanud – hea auraga maja pakub positiivset vaimuravi, olles inspiratsioonikoht kõigile, kes tahavad kaasa teha ja kaasa mõelda kunstivaldkonnas. ambulartoorium.blogspot.com

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga