Piruza Harutjunjan on armeenlanna, kes kolis lapsena koos vanematega Eestisse. Praegu viib Piruza Eesti elektroonilise identiteedi lahendusi teistesse riikidesse. Tema hobiks on väikeärid, mis aitavad tutvustada armeenlastele Eesti kultuuri ja vastupidi.
Kui peaksid eestlasele seletama, mis on Armeenia, siis kuidas seda teeksid?
Armeenia on koht, mis sind alati ootab. Iga kodu, iga pere eraldi, aga ka kogu maa tervikuna. Üks armeenlase peamisi tunnuseid on külalislahkus ja see laieneb kogu riigile. Külalislahkus on Armeenia kultuuri sees ja osa kasvatusest.
Osa Armeeniast on ka üleliigne valu, mida armeenlased eriti välja ei näita, kuid mida saab tunda siis, kui lähed genotsiidi muuseumisse, kuhu on kogutud rahva aasta-sadade valu, või kui peaksid sattuma kohta, kust paistab Ararat, mis on üks Armeenia sümbolitest, kuid ei kuulu hetkel Armeeniale. Ka jutud sõjast ja maavärinast on üks üleliigne valu, mida tunned, kui kohal oled.
Vaatame tulevikku: Armeenia 20 aasta pärast. Kas pilt on kardinaalselt muutunud?
Praegu on Armeenias tegemist noore demokraatiaga ehk siis revolutsioon toimus viis aastat tagasi. Võime hetkel öelda, et riigis ei ole korruptsiooni ja seda kõike, mis kaasnes autoritaarse režiimiga rohkem kui 25 aastat enne seda. Samas ei ole demokraatia mehhanismid veel välja kujunenud ja inimesed uue olukorraga harjunud. Loodan, et Armeenia on 20 aasta pärast maa, kus demokraatia on inimestel veres, kus riigiametnikud on tugevad professionaalid, mitte ainult entusiastid, kes tahavad riiki muuta. Loodan, et Armeenia on 20 aasta pärast võtnud selge suuna lääne poole. Praegu on keeruline olukord, kus sõjas olev riik soovib balansseerida eri võimude vahel. Siiani on see õnnestunud, aga see ei ole jätkusuutlik.
Kuidas mõjutab Mägi-Karabahhi konflikt tavaelu?
Konflikt ja selle diplomaatiline lahendus venis nii pikaks, et tavaline armeenlane, kes pole kunagi Mägi-Karabahhis käinud, oma igapäevaelus enam ei teadvusta, kui oluline on konflikti lõplik lahendus. Kui Aserbaidžaan 2020. aastal sõda alustas, läksid sinna noored, kes olid 19–20-aastased. Põlvkond, kes pole sõda kogenud, esimene n-ö vaba põlvkond. Hukkunute arv on ligi 5000. Sõda on tulnud juba Armeenia piirile, konflikt ei ole endiselt lahendatud.
See konflikt mõjutab igat armeenlast – kes otsustab migreeruda mujale, mõned elavad üks päev korraga, teadmata, mis homne toob. On neid, kes on otsustanud Mägi-Karabahhi tagasi kolida, tundes, et praegu on otsustav hetk, kus inimeste õigus enesemääramisele ja rahvusvaheline õigus võib tekitada võimaluse leida lahendus.
Kui erinevad on Eesti ja Armeenia?
Meil on jagatud ajalugu ning põhiväärtused ühe skaala peal. Kui tulin Eestisse elama, tundus mulle kaua aega, et Eesti ja Armeenia on kardinaalselt erinevad. Elanud mõnda aega Rootsis ja USA-s, sain aru, et see erinevus on perspektiivi küsimus. Eesti ja Armeenia eksisteerivad samas kultuuri- ja väärtusruumis, lihtsalt koht, kus kumbki riik sellel intervallil asub, on erinev. Oleme mõlemad ka väikeriigid – väikese rahva probleemid suure naabriga on sarnased.
Fakt Armeeniast, mida paljud ei tea?
Tahaksin rõhutada, et Armeenia on kristlik riik. Armeenia oli esimene riik maailmas, mis võttis aastal 301 kristluse riigireligiooniks.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Shutterstock
***
Lugemissoovitus
Narine Abgarjan
Manjuna
Tõlge Ilona Martson, Tänapäev 2018
„Manjuna“ tegevus võib toimuda ju väikeses Armeenia linnakeses 1970. aastatel, ometi on see äratuntav ilmselt paljudele, kes on nõukogude reaalsusega kokku puutunud. See on kohutavalt naljakas ja lõputa südamlik raamat, kust ei puudu ranged vanaemad, kambakesi läbi nätsutatud nätsud ja saatuslik, ent kättesaamatu armastus.
Brigitta Davidjants, muusikateadlane