Aktiivse puhkaja meelespea

Ajal, mil aina rohkem inimesi eelistavad aktiivset puhkust basseini ääres lebamisele, tuleks tähelepanu pöörata sellele, et aktiivse puhkuse tagajärjeks oleks päevitus ja värske vaim, mitte luumurd ja tühi rahakott. Viimase eest kaitseb reisikindlustus.

Ajal, mil aina rohkem inimesi eelistavad aktiivset puhkust basseini ääres lebamisele, tuleks tähelepanu pöörata sellele, et aktiivse puhkuse tagajärjeks oleks päevitus ja värske vaim, mitte luumurd ja tühi rahakott. Viimase eest kaitseb reisikindlustus.

Milleks on üldse vaja reisikindlustust?

Reisides Euroopa Liidu liikmesmaades, on Eesti Haigekassas kindlustatutele arstiabi tasuta, küll aga tuleb tihti tasuda omast taskust mitmeid lisakulutusi. Näiteks visiiditasud, voodipäevatasud, ravimid ja protsetuurid moodustavad tihti kokku suure raviarve. Selleks et pääseda taolistest ootamatutest väljaminekutest, ongi olemas reisikindlustus. Reisikindlustus katab kindlustussumma ulatuses kõik vajalikud kulutused, mida Haigekassa ei kata, ning lisaks veel vajaduse korral transpordi tagasi Eestisse.

Ohtlikud spordialad

Reisikindlustuse sõlmimisel tuleks kind- lasti kindlustusnõustajaga läbi arutada spordialad, mida reisi jooksul harrastada soovitakse. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus sportimisel saadud vigastused pole kindlustuskaitse all. Kõige enam puudutab see klausel välismaiste mägede suusanõlvadel suusatajaid ja lumelaudureid. Kahjuks ei ole ka kogenud talisportlaste õnnetud kukkumised suusabaasides haruldane nähtus. Selle aasta alguses naasis Alpidest 15-liikmeline Eesti sõpruskond, kellest 13 naasid kas luumurru, nihestuse või rebestusega. Hüvitatud summa eest oleks mitu head uut autot osta saanud.

Kõige kallim osa suusabaasides saadud vigastuste ravis ei ole tihti mitte otsene haiglaravi ise, vaid hoopis haige transport haiglasse. Kuna suusakeskused asuvad mägedes, suurtematest linnadest eemal, siis ei hakata raskemate kukkumiste korral suusatajat väntsutama, tuues teda autoga mööda kurvilisi mägiteid mäest alla. Selle asemel tellitakse suusamäele kohaliku haigla helikopter, mis siis kohe vigastatu haiglasse viib. Reisikindlustuse puudumisel katab helikopterisõidu kulud aga õnnetu suusataja.

If Kindlustuse reisikindlustuse tootejuht Terje Rabe sõnul on ette tulnud ka juhtumeid, kus suusatajaid transporditakse lähimasse kliinikusse, mis hilisemal kontrollimisel osutub erakliinikuks. Sellisel juhul tavaliselt Haigekassa ravikulusid ei hüvita ja kannatanul tuleb lisaks ravikulud täies mahus kinni maksta. Lisaks tuleb muretseda uued lennupiletid, mõnikord võtta kaasa ka ravipersonal, kes aitavad lõpuks tervelt koju jõuda.

Talisportlastel on soovituslik mäele kaasa võtta reisikindlustuse sertifikaat, mis on visiitkaardisuurune, mahub hõlpsalt taskusse ja kus on kirjas kindlustuspoliisi number ning kindlustatu nimi. Näiteks üks juhtum Ameerika Ühendriikidest, kus vigastatud lumelaudurit ei vormistatud enne haiglasse sisse, kui oli saadud tõend kindlustuse olemasolu kohta.

Ohtlikud harrastused

Lisaks erinevatele spordialadele tuleks tähelepanu pöörata ka ohtlikematele harrastustele, nagu näiteks sukeldumine. Sukeldujate suurimaks hirmuks on kessoontõbi, mis on tingitud kas liiga kiirest pinnale tulekust või liiga pikast vee all veedetud ajast. Kessoontõbe on võimalik ravida barokambris, mida leiab enamasti suurematest sukeldumiskeskustest, kuid selle kasutamine on tihtilugu kulukas toiming. Tähelepanu peab pöörama ka faktile, et Haigekassa katab vaid Euroopa Liidus saadub arstiabi, väljaspool Euroopa Liitu saadud ravi eest peab reisija eranditult ise maksma. Kuna enamik sukeldujaid käivad sukeldumas aga väljaspool Euroopa Liidu liikmesmaid, nagu Egiptus, India ja Tai, siis võivad sealsed õnnetused sukeldujatele üpriski kalliks maksma minna. Siinjuures sukeldumisel peaks kindlasti instruktor kaasas olema, vastasel juhul ei pruugi kindlustuskaitse sukeldumisele laieneda.

Samamoodi on levinud soojemate maade randades surfamine, veesuusatamine ja veelauaga sõitmine. Isegi siis, kui nendega tegeletakse ühekordselt ja hobikorras, tasuks need tegevused kindlustuspoliisile ära märkida. Sellisel juhul võib nende tegevuste käigus rahulik olla, teades, et õnnetuse korral on abi garanteeritud.

Kuidas käituda kahjujuhtumi korral?

Võta võimalikult kiiresti ühendust kahjukäsitlusega. Näiteks If Kindlustuse koostööpartneril SOS Internationalil on üle maailma oma agendid, kes aitavad teil arstiabi organiseerida ja selle eest tasuda. Hoia alles kõik tõendid, kviitungid ja tšekid – neid läheb hiljem kahju käsitlemisel vaja. Ära karda teha kaugekõnesid, seda ka teisel pool maakera olles. Kindlustusand- ja kompenseerib hiljem telefonikõnede maksumuse.

Tekst: Martin Hanson, If Kindlustus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga