1 aasta, 2 kontinenti, 4 riiki

Teatriuurija Kristel Nõlvaku on elu jaapanlasest abikaasa ja kahe tütrega viinud maailma eri riikidesse, muidugi Jaapanisse ja Eestisse, kuid ka Aafrikasse, kus ta on elanud nii Mosambiigis kui ka Ugandas. Artiklist leiate põneva ülevaate eri maade haridussüsteemide eripäradest, laste kohanemisvõimest ning rahvusvahelisest meelestatusest.

International mindedness (’rahvusvaheliselt meelestatus’) on viimasel ajal maailmas kuum teema. Eelkõige rahvusvahelistes koolides üle maailma, mis järgivad IB (International Baccalaureate), IPC (International Primary Curriculum) jt taolisi õppeprogramme, ent ka näiteks Eestis, kus koolilõpetajate rahvusvaheline läbilöögivõime on aina enam päevakorral ja valitsuse hariduspoliitika üks eesmärke on muuhulgas ka IB õppekava arendamine.

Mida rahvusvaheliselt meelestatus tähendab? Nagu IPC väljaarendajad Martin Skelton jt oma 2002. aastal kirjutatud krestomaatilises artiklis „Beyond Food, Festivals, and Flags”1 sõnastavad, ei piisa lihtsalt aeg-ajalt rahvariietes kooli ümber patseerimisest ja oma maa toitude tutvustamisest (ehkki ka see on oluline), vaid arusaamine enda ja teiste erinevustest ning sarnasustest peab olema pidev ja sealjuures eakohane töö. Alustada tuleb juba eelkoolis. Ei ole võimalik alles 12- või 15-aastastele teemat kogu komplekssuses ja tihtipeale täiskasvanulikult keerulises sõnastuses tutvustama hakata, vaid rahvusvahelised seosed peavad jooksma läbi kõikide õppeainete ja nii kõigis vanuseastmetes.

— Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga