Mitmele eesseisva hooaja kuulsamale murdmaasuusasõidule – näiteks Vasaloppetile ja Marcia- longale – on praegu juba hilja mõtlema hakata, sest kõik stardinumbrid on välja müüdud. Aga toredaid suusamaratone on rohkemgi. Worldloppeti meister Kalev Kukk annab nõu, kuhu ja kuidas minna.
Worldloppeti sarja kuuluvatest suusamaratonidest eristuvad looduse poolest ja emotsionaalsuselt selgelt kolm maratoni – maailma väärikaim suusavõistlus Vasaloppet (90 km), Birkebeinerrennet (54 km) ja Marcialonga (70 km), neist kaks viimast oma fantastilise raja poolest.
Marcialonga rada kulgeb nimelt piki maalilisi Fassa ja Fiemme orgusid, mida palistavad Dolomiitide põlevkivivärvi püstloodsed seinad, teiste seas Rosengarteni, Latemari, Sassalungo ja Sella mäed. Birkebeinerrennet aga on üks pidev kohustusliku 3,5-kilose seljakotiga ülesmäge rühkimine. Rena-lähistelt 280 m kõrgusele jäävalt stardiplatsilt tõustakse kolme pika tõusuga 910 meetrini, kusjuures 20 km rajast jääb metsapiirist kõrgemale ning 2007. aastal sundis fjällil orkaaniks tugevnenud tuul võistluse esmakordselt selle ajaloos isegi katkestama. Vasaloppeti suurimaks väärtu- seks on aga tavatu pikkus ja kuninglik fluidum.
Vasaloppetile ja Marcialongale lisab hiilgust linnatänavatel tuhandete pealtvaatajate silme all lõpetamine.
Ülejäänud maratonidest kerkib looduse toel vahest ettepoole tšehhide Jizerská Padesátka Jizera mägedes. Muidugi, eks taolised hinnangud ole alati subjektiivsed ning on suur vahe, kas sõita päiksesäras või udus kõvade plusskraadide juures, kus nähtavus on kohati vaid mõnikümmend meetrit, nagu näiteks 2009. aasta Bieg Piastówil. Üldisest ansamblist langeb Euroopa maratonidest välja vaid Dolomitenlauf, toimugu see siis kas all Drau orus stardi ja finišiga Lienzis või serpentiinjaks rajaks oruveerule kokkusurutuna Obertilliachis.
Eks see kõik kajastub ka osavõtjate arvus. 2010. aasta Vasaloppeti põhisõidul oli 14 947 lõpetajat, Birkebeinerrennetil 14 562 lõpetajat, Dolomitenlaufi pika klassika- ja vabarajasõidu lõpetas kokku seevastu vaid 1065 suusatajat.
Osavõtjate poolest kuuluvad populaarsemate Worldloppeti maratonide hulka veel vabastiilis allamäge sõidetav Engadini maraton (9243 lõpetajat; see ja järgnevad numbrid hõlmavad pikki radu, v.a vabaraja sõidud), Marcialonga (5402), American Birkebeiner (klassika- ja vabarajal kokku 5079 lõpetajat), Tartu maraton (4788), Finlandia Hiihto (klassika- ja vabarajal kokku 4454 lõpetajat) ning La Transjurassienne (kolme pika raja peale kokku 3285 lõpetajat). Üldse kogunes 2009/2010 hooajal stardikordi kokku rohkem kui 107 000.
Erinev on ka suhtumine püsikundedesse. 30 korda Vasaloppetit sõitnuil on punased rinnanumbrid ja ka täiendavad teeninduspunktid. Itaallased omistavad vähemalt 30 korda Marcialonga pikka rada sõitnuile senaatori tiitli ja avaldavad kõigist sõitudest osavõtnute paremusjärjestuse koondaja järgi. 2009. aastast antakse kõigil Finlandia Hiihtol osalenuile teist värvi stardinumber jne.
Suusastiilidest on eelistatum vana hea klassikaline suusastiil, millele Birkebeinerrennet, Marcialonga ja Vasaloppet pikal rajal vabastiili näol alternatiivi ei pakugi. Mitmetel maratonidel sõidetakse seevastu laupäeval üht ja pühapäeval teist moodi, American Birkebeinerit suusatatakse aga kohati kattuvatel radadel korraga nii klassikalises kui vabastiilis.
KUIDAS MINNA WORLDLOPPETI MARATONIDELE?
Hakatuseks tasuks muretseda endale Worldloppeti pass, mille saab 500 krooni eest kõige lihtsamalt Tartu maratoni klubi kontorist. Sinna lastakse pärast sõidu lõppu lüüa raja läbimist kinnitav pitsat.
Passi olemasolu pole muidugi kohustuslik, kuid see on eelduseks Worldloppeti meistrimedali saamisel. Tõsi, ka tagantjärele on võimalik sinna lasta kanda enda läbitud maratone. Kui ring on täis, st läbitud kümme maratoni, on passi eest võimalik koos 40 euro maksmisega lunastada Gold või Silver Masteri 7-sentimeetrise läbimõõduga imeilus medal.
Kogu vajalik informatsioon üksikutest maratonidest on kättesaadav vastavate maratonide kodulehekülgedelt. Nendele viivad lingid ka Worldloppeti enda koduleheküljelt www.worldloppet. com. Sõidud toimuvad jaanuari teisest nädalavahetusest (Jizerská Padesátka) kuni märtsi kolmanda nädalavahetuseni (Birkebeinerrennet), erandiks augusti viimasel nädalavahetusel maailma kuklapoolel sõidetav Kangaroo Hoppet.
Kui sobiv võistlus on välja valitud, tuleb end registreerida ja stardiraha ära maksta. Kõike seda on võimalik teha ka interneti teel. Registreerimist ei tasu jätta viimasele minutile: Vasaloppeti põhisõidu osavõtjate arv on paljudel aastatel saanud näiteks täis juba mais- juunis. Kiirustada tuleb ka Birkebeinerrennetiga.
Pealegi on varasem registreerimine odavam. Paljude maratonide stardiraha on sellegipoolest üpris soolane: 2011. aasta Vasaloppeti minimaalne osalustasu on näiteks 136 eurot.
Järgmisena tuleks mõelda kohalesõidule ja ööbimisele. Kõige selle kohta leiab enamasti piisavalt infot maratonide kodulehekülgedelt. Põhimõtteliselt on siin kaks võimalust, kas minna täiesti omal käel või haakida end mõne suurema varasemate kogemustega seltskonna külge.
Esmakordseil minejail tasuks kogemusi hakata koguma lähimatel sõitudel, s.o Finlandia Hiihto või Vasaloppetiga: laevaga üle mere ja sealt edasi kas oma autoga või siis ühistransporti kasutades. Lahtis ja selle ümbruses on piisavalt hotelle, Vasaloppetile pakutakse näiteks nii kodumajutust kui koolipõrandat Moras, sealt viivad starti juba eribussid. Kes on harjunud kasutama rendiautot, sellele ei valmista vähemalt Euroopa maratonidele minek raskusi. Meretagustest maratonidest on kõige lihtsamini kättesaadav kohe Ottawa külje all toimuv Gatineau Loppet.
Tüsedama rahakoti olemasolul leiab Euroopast mitmeid turismifirmasid, mis pakuvad kohalesõite erinevatele maratonidele. Aga ka Eestis on nii mõnigi suusaklubi, mis korraldab oma liikmetele ja vabade kohtade olemasolul teistelegi maratonisõite. Eesti Worldloppeti Klubi, mis on olnud Eesti Worldloppeti meistrite peamine taimelava, osaleb hooaja jooksul näiteks 2–3 suusasõidul.
Suuskade määrimisest: neile, kes seda ise teha ei taha, pakutakse vastavat teenust kõikjal. Tuleb ringi vaadata numbrite väljajagamise kohas, vähemalt saab sealt vajalikku infot. Näiteks Vasaloppetil Moras on viimastel aastatel suuski määritud numbrite väljajagamise juures suures telgis ja linna peatänaval asuva suure spordipoe keldrikorrusel, kus oma teenust pakuvad mitmed määrdefirmad (Swix, Toko, Start, Rode jt). Vasaloppetil on võimalik ka suusad Moras määrimiseks ära anda ja saada need võistluspäeva hommikul määrituna stardipaigas kätte. Määrimisteenus on üpris kallis, kusjuures viimastel aastatel on hinnad kiiresti tõusnud.
KES SAAB WORLDLOPPETI MEISTRIKS?
Worldloppeti Gold Masteri tiitli ja medali saamiseks tuleb läbi sõita kümme pikka maratoni, neist vähemalt üks väljaspool Euroopat. Raja pikkuse miinimumkriteerium on 42 km (nii pikad on Engadini maraton, Dolomitenlaufi klassikasõit ja Kangaroo Hoppet), pikim on 90-kilomeetrine Vasaloppet. Silver Masteri tiitli ja medali saamiseks piisab lühiradadest, kuid muudes tingimustes siin hinnaalandust ei tehta.
Esimeste Worldloppeti Gold Masteri nummerdatud medalite väljajagamiseni jõuti 1980. aastal. Et sellega tekkis esialgu omajagu segadust, näitab seegi, et tagantjärele tuli välja anda ka medal numbriga null. Muide, kaheksanda Worldloppeti meistri medali pälvis igasuguste ekstreemsete ettevõtmistega kuulsust kogunud ameeriklane Steve Fosset.
Paljudele on meistrimedalite kogumisest saanud lausa kirg. Näiteks Prantsusmaa värvides sõitev 1931. aastal sündinud soomlane Hannes Larsson, kes jõudis oma esimese meistrimedalini 1996. aastal, sai sel aastal kaela juba 20. medali. Kõik need on kuldsed.
Edukaimad eestlased meistrimedalite arvult on kolme kuldmedaliga Aivo Liksor, kes aastaid vedas Eesti Wordloppeti Klubi, nüüd juba taevaseid suusaradu sõitev Madis Alev, maailma parimaid maratoonareid 70-aastaste ja vanemate meeste seas Lembit Kiviloo, Kalev Kreekman ja Arvo Rodi.
1. septembri 2010 seisuga oli Worldloppeti meistri tiitli pälvinud 2492 suusatajat, neist 422 sakslast, 304 šveitslast, 229 soomlast, 198 norrakat, 188 itaallast, 181 ameeriklast, 161 rootslast, 153 venelast ja 105 prantslast. Eesti on selles arvestuses tõusnud 69 meistriga 10. kohale. Siinkohal tuleks meenutada, et oma esimeste Worldlopppeti meistriteni jõudsime olude sunnil alles 1990. aastate keskel. Andrus Ansipi näol on meil ka maailma ainus peaministrist Worldloppeti Gold Master.
WORLDLOPPET JA MURDMASUUSATURISM
1922. aastal sõitsid rootslased esimest korda Vasaloppetit, 1932. aastal alustasid norrakad Birkebeinerrennetiga. 1960. aastatest hakkas neile riburada lisanduma üha uusi ja uusi rahvuslikke suusamaratone, millest kuuldused levisid ka omalt maalt üha kaugemale. 1968. aastal nägi ilmavalgust sakslaste König Ludwig Lauf, 1969. aastal šveitslaste Engadini maraton, 1970. aastal austerlaste Dolomitenlauf, 1971. aastal itaallaste Marcialonga, 1973. aastal ameeriklaste American Birkebeiner, 1974. aastal soomlaste Finlandia Hiihto ja 1978. aastal kanadalaste Gatineau Lop- peti eelkäijana Rivière Rouge. Ka Tartu maratoni ja tšehhide Jizerská Padesátka algus oma algsel moel jääb 1960. aastatesse, kuid Worldloppeti sünniloos polnud neil raudse eesriide taga toimunud sõitudel paraku vähimatki rolli.
1970. aastate keskel hakkasid mitmed mehed mõlgutama mõtteid, kuidas leida ühisnimetaja üha rohkem populaarsust koguvatele rahvuslikele suusamara- tonidele. 1974. aastal alustati Austria, Itaalia ja Saksamaa maratone ühendava Alpentrisi sarjaga, millest aasta hiljem kasvas välja Euroloppeti sari. Nüüdseks 15 rahvusmaratoni ühendava Worldloppeti sarja idee isaks peetakse USA Wisconsini osariigis Haywardis üleskasvanud norra juurtega Tony Wiset. Worldloppeti sünnipäevaks aga loetakse 1978. aasta 10. juunit, kui Uppsalas (Rootsi) toimunud Euroloppeti aastakohtumisel lepiti kokku uues, toona üheksat suusamaratoni hõlmavas sarjas. Tony Wisest sai ka esimene Worldloppeti peasekretär ja sarja esimeseks peakorteriks tema kodulinnaks olev American Birkebeineri finišilinn Hayward.
Järgmisel aastal käivituski Worldloppeti sari, ühendades endasse American Birkebeineri, Birkebeinerrenneti, Dolomitenlaufi, Engadini, Finlandia Hiihto, König Ludwig Laufi, Marcialonga, Rivière Rouge’i ja Vasaloppeti. Sellega sai jalad alla ka rahvusvaheline murdmaasuusaturism, sest Worldloppeti meistrimedali saamiseks oli vaja läbi sõita kõik sarja kuuluvad maratonid. Kohale hakati sõitma mitmeks päevaks või nädalaks. Euroopasse tullakse tavakohaselt 3–4 maratoniks, eurooplased ühendavad seevastu enamasti järjestikustel nädalavahetustel toimuvad USA ja Kanada maratonid. Ka oma kodumaailmajaos võtavad eurooplased ette sageli mitut nädalavahetust hõlmavaid turneesid. Tänaseks on Worldloppetist saanud võistlussari, milles osalevad võrdväärsetena nii olümpiavõitjad kui ka 80. eluaastates suusahundid.
1981. aastal lisandus sarja prantslaste La Transjurassienne, 1985. aastal jaapanlaste Sapporo suusamaraton, 1991. aastal austraallaste Kangaroo Hoppet, 1995. aastal Tartu maraton, 2000. aastal tšehhide Jizerská Padesátka ja viimasena 2009. aastal poolakate Bieg Piastów.
Aja jooksul on nii mõnegi maratoni pikkus ja trass muutunud (näiteks varem Hämeenlinnast alguse saanud ja Lahtis lõppenud 75 km pikkune Finlandia Hiihto on nüüdseks kahanenud Lahti ümbruses sõidetavaks 50 kilomeetriks), juurde on tulnud nn vaba raja sõidud, kus kohti ei jagata, ning teise stiili sõidud, lisaks lühendatud ja naiste rajad, mille läbimine läheb Worldloppeti Silver Masteri arvestusse. 2010/2011 hooajal läheb Gold Masteri arvestusse kokku 28 sõitu, lisaks on 32 Silver Masteri sõitu.