Mari-Leen Treimann
Meie Arvi. Lastega haagisreisil Poolas ja Baltikumis
Kirjastus Pegasus 2024
Tekst: Rene Satsi
Foto: erakogu
Mari-Leen ja Kaur reisivad palju. Selles polegi iseenesest midagi erilist – maailm on lahti, mine ja vaata ringi. Erilisemaks muutub asi aga siis, kui oskad oma reisid ka teistele lugemiseks (ja targutamiseks ja ahhetamiseks) kirja panna. Mari sulg jookseb kenasti. Samuti saab juba esimesel lehel muiata, kui üks tema laps (7 a) teatab, et tema ei taha kuulsaks saada, sest talle ei meeldi fännid, ning teine (5 a) peab oluliseks seda, et kõnealuse raamatu vahel antaks lugejale ilmtingimata edasi informatsioon, kui palju lolle mõtteid tal peas on. Huumor on reisiraamatu puhul sama oluline kui hommikupudru puhul piim ja kaerahelbed. Ilma selleta lihtsalt ei tohi reisikirjandust teha. Mõtlesin selle reegli just praegu välja ja mul on hea meel, et Treimann minu värske reegli vastu ei eksi. Nagu vihjed näitasid, minnakse raamatus reisima laste ja Arviga ning Arvi ei ole mitte napsu armastav onu, vaid minihaagis.