Somaalimaa on riik, kus iga järgmise päevaga end aina enam sallide ja lohvakate riietega kinni katan, sest niimoodi on seal naisena lihtsam eksisteerida. Seda, kas ja kus naisena üldse olema peaksin ja tohiksin, küsin ma endalt Somaalimaal aga absoluutselt iga päev.
Tekst ja fotod: Janika Tamm
Reisin Somaalimaale praktika raames. Kõige hirmutavam eelinfo on minu jaoks see, et sealsetel haiglatel puudub võimekus tõsisemate haiguste raviks ning sel juhul sõltub kõik transpordist naaberriiki. Väike kahtlus hinges, et äkki pingutatakse selle jutuga üle, tegutsen siiski vastavalt juhistele ja teen ära kõik soovitatud vaktsiinid. Joon esimest korda elus sisse koolera elusvaktsiini ning tehtud saab ka marutaudi vaktsiin, sest väidetavalt ajaks, mil ma neil puhkudel abini jõuaks, oleks suure tõenäosusega juba liiga hilja. Kui lennuk Somaalimaa pealinnas Hargeisas maanduma hakkab, ei saa ma hästi aru, kus see linn seal veel olema peaks – kõikjal laiutab vaid kõrb ning lennuk maandub keset tühja välja. Jah, siin riigis ei pruugi tõesti toimivat haiglat olla.