Lõpuks on meieni jõudnud teated Katmandust – Anu ja Uko tulid ülikiire tempoga (36 h) mäest alla, sest külm hakkas liiga tegema. Mõned päevad viibivad nad nüüd Kathmandus hotellis ja kosuvad. Eesti paar on sel aastal muide ainukesed, kes on tippu jõudnud. Teised on hullu ilma tõttu tagasi pööranud. Meieni on jõudnud ka esimesed fotod ja Anu kommentaarid, mis allpool teieni toome.
Tipus olime 13.05.2013 kella 9.30 ja 10 vahel. Enne tippu tulid pilved, nii et meie õiget vaadet ei näinud. Ettekujutuse saad esimeselt pildilt, kus mäe otsas on pilv – see on tehtud samal ajal, kui meie tipus olime. Laskusime C3 7500 meetri peal, järgmine hommik laskusime ABC 5700 m peal ning 15. mai õhtul jõudsime Nepali Katmandusse, kus nüüd haavu ravime.
C3 tippu tõustes juhtus öösel nii mõndagi. Sel aastal on lund väga vähe, nii et enamik rajast on puhas jää või kalju. Kuna šerpad ei olnud viitsinud uusi köisi panna kõrgemale kui C2, pidime kasutama vanu köisi, mis olid mäel olemas. Tulemuseks oli õnnetus: kõrgusel ca 7800 m kuluaaris üles ronides valisin jämedama ja uuema köie ning tõusin seda mööda tükk aega, kui köis järsku purunes. Kukkusin u 5 m alla, pidurdades kassidega vastu kaljut, nii et sädemeid lendas mõlema jala alt. Õnneks ei kukkunud kaljust eemale ja sain teisest köiest kinni haarata.
Laskusime ülepeakaela. Ilm läks nii hulluks, et ei mõelnud muule kui alla telki pääsemisele. Torm sai meid kätte, aga õnnestus varju pääseda. Laskumisel luges iga sekund, olime surmale võlgu. Tagajärjed ei jäänud ka tulemata – näpuotsad on külmast ülitundlikud ja nõudsid arstide tähelepanu. Austerlased, kes meile ABC-s abi andsid, ütlesid tuulekiiruseks 40 m/s ning meie hinnangul oli temperatuur –30 kuni –40 kraadi. Väga karm! Aga vähemalt tõustes oli ilm ilus.
1 KOMMENTAAR
Anu kirjutas enda nime suurte tähtedega Eesti alpinismi ajalukku. Kui palju loobumist, tahtejõudu ja ka õnne see saavutus nõudis, teab veel vaid Uko. Loodame väga, et võime kõigest sellest raamatust lugeda.