Ungari. Omad ja võõrad 1

Läinud sügisel nägin Budapestis kedagi, keda seal varem polnud näinud. Ungari pealinn on tuntud kui monumentide linn. Siin on mälestusmärke kümnetele maailmakultuuri suurkujudele, ungarlastele Bela Bartokile, Sandor Petöfile, Ferenc Lisztile, Mor Jokaile, Mihaly Vörösmartyle, Attila Jozsefile kui nimetada vaid kõige-kõige tuntumaid. Muidugi on väärikalt esindatud Ungari riigimehed ja poliitikud: Püha Istvan, Ferenc Rakoczi II, Lajos Kossuth, Bela Kovacs, Imre Nagy, kui piirduda jällegi vaid mõnede esimese suurusjärgu tegijatega.

Kogu linn on täis monumente, bareljeefe, mälestustahvleid, mis tähistavad umbes kümmet sajandit Ungari ajalugu.

Aga kui täna räägitakse palju ungarlaste vihast võõraste vastu, siis marmorisse ja kivisse raiutud ajalugu räägib midagi muud.

Alustame kõige ilusamast.

Austria-Ungari keisri Franz Josephi abikaasa oli Baieri Hertsogi tütar, imeilus ja kapriisikas Elisabeth ehk Sissi, nagu kõik ungarlased teda kutsuvad. Ta oli suur Ungari ja ungarlaste sõber, mõne ungarlase väga lähedane sõbergi. Tema lugu on 100 aastat hiljem võrreldud printsess Diana omaga. Kui Sisi 1898 ühe anarhisti poolt tapeti, otsustati talle Ungarisse monument rajada. Teostus võttis paraku umbes sama palju aega, kui Vabadussamba rajamine Eestisse, aga 1932 suurejooneline ausammas siiski avati. Siiski oli juba varem jõutud tema auks nimetada Budat ja Pesti üle Doonau ühendav elegantne sild.

XX sajandi alguses sai Budapestist esimene linn Euroopas, kuhu püstitati ausammas Ameerika Ühendriikide presidendile George Washingtonile. Georg koos madu-ussi kinni püüdnud ameerika kotkaga elasid üle ka külma sõja ja seisavad juba üle 100 aasta Budapesti linnapargis.

2003. aastal sai Washington endale seltsilise Wintston Churchilli näol. Brittide kujusid on linnas veel. Nii nagu Churchillil pole ei vere- ega muid otseseid sidemeid Ungariga ka James Wattil ja George Stephensonil. Aga omal moel on need aurumasinate ja –vedurite mehed ka Ungari arengule kaasa aidanud ning selle eest neid Budapesti Ida raudteejaamas tänataksegi. Ja eks Shakespeare ja Beethovengi on kogu inimkonda kaunimaks tehes kaunistanud ka Ungarit. Budapestlased on nende ausammastega omakorda kaunistanud oma linna. Gellerti mäele rajati 2001 filosoofide aed, kus mõtisklevad pronksist Jeesus, Abraham, Buddha, Gandhi, Lao Tse ja teised.

Võib-olla pisut rohkem on Ungariga seost olnud Kemel Atatürgil ja paavst Johannes Paulus II.

Neid kujusid olin ma näinud või nende olemasolust oma varasematelt reisidelt vähemalt teadlik. Aga nüüd kohtasin Budapesti kesklinnas hoogsalt sammuvat Ronald Reaganit. Kui 2011 tähistati Reagani 100. sünniaastapäeva, kerkis tema kujusid mitmele poole maailmas. Ungarlased panid esimese Reagani büsti üles juba mitu aastat varem ja nüüd püstitasid nad päris  vahva monumendi ja seda vaatamata kohalike kommunistide vastuseisule.

Jah, me võime küll koos Ungari päritolu ajakirjaniku ja ajaloolase Paul Lendvaiga irooniliselt väita, et Ungari on igal ajal osanud valida kaotajate poole ja võõrviha söövad lapsed sisse koos paprika ja ungari pekiga, aga osakem näha ka teisi märke. Mõned neist on päris suured, nagu monumentaalkunstile kohane.

Postimees 15.03.2013

 

1 KOMMENTAAR

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga