Tsiklimatk, ehk teist korda Ida-Virumaal 27

Sõitsin sõbra juurde Võrust Tartusse. Sõber ootas mind koos oma kahe sõbra ja tsiklitega. Mulle ei antud valikuvõimalust, me pidime minu auto tuttava juurde viima ja siis ootas meid ees asfalt, 4 inimest ja 3 tsiklit (meid oli kaks meest ja kaks naist). Mina istusin siis sõbra "suksu" seljas.

Kellelgi polnud aimu, et kuhu on minek, lihtsalt sõideti. Tee viis Peipsi äärde, läbi Mustvee ja kuhu iganes me sõitsime, sihtkoht polnud kellelegi teada. Jõudsime lõpuks kusagile metsa sees ja Peipsi ääres asuvasse telkimiskohta, mis asus mingi majutuskoha lähedal. Kahjuks ei mäleta ma enam selle koha nime (kui kunagi meenub, siis kirjutan kommentaarina selle loo alla).

Seal lõime telgid püsti, korjasime oksi, tegime lõkke, grillisime. Metsas oli isegi laud ja pingid, seal tundsime end hästi ja sõime. Magama mineku asemel läksid poisid naabertelkijatega napsutama, kaasas muidugi ka oma joogid. Meie naised jäime niisama lobisema. Mina käisin öösel veel vaatamas Peipsi peal lainetust ja niisama mõlgutasin üksinduse mõtteid. Keegi oli rannale joonistanud erinevaid pildikesi, ehitanud mingi asjanduse, millele ma nime ei oska anda, selle sees oli vesi ja vees olid lilled 🙂

Hommikul ärkasin ja läksin välja, teine meie pundi naisterahvas koristas ja puhastas oma telki ja vandus, mehed olid eelmisel õhtul liiga palju napsutanud ja see mees, kes tema telgis magas, oksendas tema uhiuue telgi täis 😀 Mina magasin sel ajal oma sõbraga magusat und kui nendel see “õnnetus” juhtus 😀 Ma ei lasknud end häirida, võtsin oma asjad ja leidsin privaatse koha kus käisin näkki ujumas, tõsiselt mõnus oli peale seda olla.

Läksin tagasi meie telkimiskohta ja tegin lõkke, et väike grill teha. Kuna meil kõigil oli kohvi isu, siis läksime mina ja see teine naine kõrval asuvasse ööbimiskohta, (mille nimi mul kuidagi ei meenu, kuigi tahaks), et kohvi osta. Sealne teenindaja aga ütles: “MEIE METSA ASUKATELE KOHVI EI MÜÜ”. Ei aidanud ka palumine, kohvi me ei saanudki. Nii vastikut suhtumist poleks me oodanud.

Läksime tagasi ja lõke oli parasjagu hõõgumas, et saime mõnusalt grillida. Häiris tohutult see, et seal oli telkimas igasuguseid ja selle rahu asemel, mis oleks metsas võinud valitseda, oli hoopis meeletu müra. Iga punt lasi oma muusikat, kes vene, kes eesti, aga igaühe automakk pidi üürgama. Mind häiris see isiklikult kohe ikka väga. Kui inimene läheb metsa, siis metsal on omad hääled, mida ei tohiks mingi üürgav “Meie mees” või keegi “Kolja” ära rikkuda.

Meie teekond läks aga edasi ja ei mäletagi kus me sõitsime, aga meie õnnetuseks hakkas sadama. Tsikli seljas pole vihmasadu just meeldiv. Õnneks olid kaasas vihmaülikonnad – ka minu jaoks. Nad olid mõelnud kõik eelnevalt korralikult läbi.

Ootamatult olid nad suuna võtnud Kauksi randa (seal olid ilusad ümmargused kivid, mida ma oleks hunnikute kaupa tahtnud kaasa tassida, et sellest endale vannituba teha :D), seal me käisime kusagil söögikohas ja tundsime end veidi aega tsiviliseeritutena. Kuna me olime nii lähedal Oru pargile, siis nõudsin, et nad ka sinna sõidaksid. Kõik oli sama kaunis kui esmakordselt seal viibides 🙂 Sõitsime veel ringi ja mehed otsustasid, et ööseks lähme mingisse ööbimiskohta. Seal käisime saunas ja saime veidi oma riideid kuivatada. Hommikul pakuti ka kohvi ja mingi soe kuklike, ning siis asusime koduteele. Vihma sadas ikka korralikult ja meie kindad tilkusid. Mingis tanklas tegime peatuse, jõime kohvi ja vestlesime teiste tsiklimeestega, kellega koos väänasime oma kindaid kuivaks ja naersime 😀 Kui jõudsime lõpuks sõbra koju, siis oli see hea tunne, vahetasime riided ja kallistasime 🙂

27 KOMMENTAARI

  • mina kommenteeris

    ma võin üsna umbes pakkuda kirjelduse ja piltide järgi, et see koht, mille nime ei mäleta ja see koht, mida üldse ei tea asub Raadnal, seal on RMK telkimisplats ja KOPRAONU külalistemaja.. ma seal igajaanipäevane külaline 🙂 metsas siis, mitte kopraonus

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Täiesti võimalik, ma ei mäleta enam.. Mina istusin nagunii sõbra selja taga ja ei otsustanud suuna üle 😀

  • nele reilson kommenteeris

    kas siis peale teie pundi oli veel rahvast telkimas?

  • Siiri Kuus kommenteeris

    jah.. Igasuguseid “karvaseid ja sulelisi”, autodega ja ilma..
    Igaüks mängis oma nõmedat musa 🙂 tsiklitega oli ainult meie punt 🙂

  • nele reilson kommenteeris

    nii, teid oli 4 inimest ja 3 tsiklit 🙂 Kas siis üks naisterahvas siis sõitis ka tsikliga 😀

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Jah, mina istusin turvaliselt sõbra selja taga ja ülejäänud juhtisid raudseid sõpru 🙂

  • nele reilson kommenteeris

    kas sul endal ei tekinud isu seda “raudset suksut” taltsutada 😀

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Nele.. Ma pole elus tsikli lenksu käes hoidnud 😀 Eks tahaks muidugi, aga tuleb tõdeda, et kuna ma olen lühike, siis ei jaksaks ma raskemat tsiklit püstigi tõsta kui sellega pikali käiksin 😀 Samas.. unistanud olen ma küll, et kunagi istun oma isikliku cruiseri selga 🙂

  • nele reilson kommenteeris

    😀 Ma küll olen olen hoidnud… Kui ma väike olin ,siis õppisin ära “punnvõrriga” sõitmise ja minu vennake tahtis mind ka tsikliga sõitma õpetada 😀 😀

  • Siiri Kuus kommenteeris

    🙂 Aga kui ma kunagi saaksingi toreda cruiseri omanikuks, siis peaksin taaskord autokooli minema… mul on ainult B-kategooria juhtimisõigus 🙂 kahjuks!

  • katukas kommenteeris

    kes sul keelab tsikli peale hääletada;)

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Mh.. Sa pole pointile pihta saanud, Katukas 😀 Ma tahan isiklikku 😉

  • nele reilson kommenteeris

    Sa oleks pidanud sellele teenindajale õtlema,et te pole mingid metsaasukad( ma mõtlen selle all loomi), vaid ikka inimesed, kes tahavas kohvi:D

  • Siiri Kuus kommenteeris

    No me ütlesime ja meie soov oli kindel, aga… ilma jäime ikka kohvist 😀

  • katukas kommenteeris

    isiklik on jh parem muidugi aga kes teab äkki siis võtad mind ka peale kui tee ääres hääletan

  • Siiri Kuus kommenteeris

    No.. esialgu pead autoga siis leppima. Üldiselt võtan ma hääletajaid peale 🙂 Kui korraliku inimese mulje suudavad tee ääres jätta 😀

  • Marilin kommenteeris

    Mõnus… Olen isegi käinud ida-virumaal seiklemas.. ja sealsed loodusvaated ja kohad on ikka päris ilusad. Tsikkliga ringi kihutada on kindlasti mõnusam kui kuumas autos:P

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Marilin- no ei tea midagi, see sõltub.. Meil juhtus olema selline ilm, et palavus ja vihmahood vaheldumisi- see ei olnud kõige meeldivam. Oleks ilm soosinud, siis küll 🙂

  • karl-erik kirs kommenteeris

    mulle ka meeldib sõbra tsikliga sõita

  • Siiri Kuus kommenteeris

    mulle meeldiks isikliku tsikliga sõita, aga kalli inimese selja taga, kui teda usaldad, on ka super tunne 🙂

  • Marilin kommenteeris

    Oi…selliselt sõites on fiiling ikka 10000 kordi parem;)

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Marilin, oleks ilm meid soosinud, siis oleks meeldivam olnud..

  • Marilin kommenteeris

    Seda kindlasti:)

  • Maarja . kommenteeris

    Paraku on nii, et telkimisplatse käivad läbustamas igasugused jorsid. Aga positiivsemast noodist – sa oled väga vapper! Mina tsikliga sõitma ei kipus, jub asõbranna roller on minu jaoks liigne närvipinge kui ta kiiremini sõita tahab 😀

  • Siiri Kuus kommenteeris

    hahhaa– usaldasin seda noormeest 100% ta oli ise väga ettevaatlik ja tubli 🙂

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    Mnjaa…tundub, et sul oli päris vinge tripp 🙂

  • Siiri Kuus kommenteeris

    oli küll 🙂 Tänud kommenteerimast Reemet (väga huvitav nimi muide :))

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *