Algav jalgpallimaraton suunab pilgud nii peljatud kui ka armastatud Rio de Janeirole. See on linn, mis juba vähemalt aastajagu jalgpalliootuse ja sellele vastuseisu vahelduvvoos kulgeb. Jalgpalliõhinast rohkem paistab silma linlase murelik nägu, mis nõuab vastust olulisematele küsimustele kui staadionite õigeaegne valmimine või piisav arv parkimiskohti veel hiljaaegu kellegi koduks olnud Maracana staadioni naabruses.
Spordipeo varjukülgedele tähelepanu juhtimine ei ole mõeldud maailmavalu tekitamiseks, vaid pigem meeldetuletuseks linna külalistele, kes peale jalgpallijoovastuse ka kohalike muresid mõista võiksid püüda ja lihtsaima ravina võõrustajatele vastunaeratuse kingiksid. Aga valedesse rahakottidesse kühveldatud raha kõrvale jättes on need mängud Rio külastajatele meeldejäävaim suurüritus, mida ei ilmestagi niivõrd suurepärane korraldus ja püüded linna jalgpallirüüs efektsemana näidata, vaid vana hea Rio oma lummavas minnalaskmises ja lopsakuses, mis kord seda linna külastanuid alati sinna tagasi tõmbab.
Kui prognoosid ei täitu ja protestilained linna ei haara ega halva, pakub Rio jalgpalli kõrval ka muud huvi- ja külastamisväärset. Enim raskusi tekitab kindlasti väärispaikade leidmiseks aja planeerimine. Pealegi võib linna hästi tundmata piirduda vaid Suhkrumäe ja Lunastaja Kristuse külastamisega ning pärast seda nõutuks jäänuna vaid randadele panustada. Kuigi need väärivad kahtlemata kultuslikku staatust, võiks nende kõrval sammud seada ka vähem räägitud Rio paikadesse. Reastan siinkohal 10 vähem tuntud kohta, mille füüsiline vaade ei pruugi olla võrdne Lunastaja Kristuselt nähtavaga, kuid mille muu mõõde kingib ehk olulisemagi – vaate brasiillaste püüdlustesse ja kustumatule lootusele paremast homsest.
1. MAR – Museu de Arte do Rio, Praça Mauá, Centro.
Kuigi Riost ei räägita just tihti muuseumite kontekstis, pakub see veidi üle aasta tegutsenud ja rahvusvahelist haaret kasvatanud kaasaegne muuseum külastajale enamat kui rannamelu kõrval igavana tunduda võivat ajalooekskurssi. Nimelt koondab nii interkatiivsust ja parimaid kaaseagseid muuseumi töövõtteid kaasav muuseum endas Rio ajaloo viisil, mis jutustab lugu mitte niivõrd läbi faktide, kuid läbi perioodide hoiakute, kunstnike nägemuste ja olme. Tähelepanuväärseks osaks ekspositsioonist võib pidada klaasikunstnikust suurmeistri Émile Gallé Rio teemalist vaasikollektsiooni. Muuseum kõnetab ka oma vana ja uut integreerivas välisarhitektuuris, katusekorruse vaadetes kesklinnale ning paiknemises linna uue tuiksoone keskuses, millest Rio Olümpiamängudeks oluline sõlmpunkt on saamas. Sissepääs R$8.00
2. Santa Teresa
Centro küljel Lapa linnaosast Lunastaja Kristuseni mäeküljel kõrguvat maalilist Santa Teresa linnaosa tuntakse peamiselt tänu selle ajaloolistele trammidele, mis kolme aasta eest inimrohke õnnetuse järel seisati ja peagi taas rööbaste renoveerimise ja trammipargi väljavahetamise järel käivitatakse. Aastate jooksul just seal elanuna on Santast saanud mu külaliste meelispaik, mida neile ikka ja jälle esmajoones tutvustama olen asunud. Peamiselt 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku oma tänase koloniaalilme saanud Santa üllatab oma väikelinliku stoilisuse ja tempode poolest, millele sekundeerivad nii väärikas muinsuskaitsjate poolt hoolikalt säilitatud arhitektuur kui ka sisuline pärand, mida selle elanikud edasi kannavad. Praeguses struktuuris esialgu linna kõrgklassi ja haritlaste koduks olnud linnaosa on tänaseks üle võtnud galeristid, muusikud ja muud loovjõud, kes igat selle külalist kogupaketiga lahkelt kostitavad. Santa Teresa restorane ja hotelle väisavad nii maailmaklassi tähed kui teised ajaloohuvilised. Jalapuhkuseks Santa mägistel nõlvadel soovitan külastamisväärseimatena kindlasti einestada Apraziveli restoranis samanimelisel tänaval või võtta oma lõunane kohv Cafecito nimelises kohvikus Santa Teresa südames. Kolmandana võiks einestuspaikade kõrval külastada ka Parque das Ruinas’e nimelist külastuskeskust, mis on kujundatud sajanditaguse sealse seltskonnaelu kõrgliigas mänginud Laurinda Santos Lobo villa varemetest, konserveerides säilinu ja liites selllele võimaluse hunnituteks vaadeteks Centrole ja Suhkrumäele selle katuseterrassilt.
3. IMS – Instituto Moreira Salles Gávea
Geograafiliselt Copacabana ja Ipanema taha jääva Gávea linnaosa peidetud pärliks olev külastuskeskus ja galerii pälvis mu austuse juba esimesel sealveedetud poolaastal, kui väisasin sealset Ida-Euroopa filminädalat. Samuti omaaegsest eravillast kujundatud keskus on kaasaegse galeriikontseptsiooni ning arhtiketuurist ja disainist lugupidava külastaja unelm. Oma kompaktsuses laotab ta igal külastusel sisuliselt kunagistes eluruumides lahti maailmatasemel näitusi ja kinoprogramme, millesarnaseid Rios harva ette tuleb. Sealsete kuraatorite lemmikžanre on graafika ja fotokunst ning näitused võivad varieeruda Helmut Newtoni paremikust Saul Seinbergi joontemängudeni.
4. Parque Lage, Jardim Botânico
Industrialisti Enrique Lage ja tema lauljast kaasa Gabriela Bezanzoni hunnitust 1920. aastal oma tänase näo saanud lossi mõõtu kodust kujundatud külastuskeskus haarab esmalt oma kaskaadide ja pargiga, juhatades peahoone endani jõudes sisse veelgi suurejoonelisemaid vaateid läbi avatud õuealal paikneva basseini peegelduste selle kohal kõrguvalt Lunastaja Kristuselt. Kuigi keskus ei paku suuresti rohkem peale seal tegutseva kunstikooli näituste ja maitsvate lõunate, on selles külastamisväärsuses mingisugune seletamatu jõud, mis sinna sattununa kergelt lahkuda ei lase. Ilmselt on tegu lokatsiooni, looduse, arhitektuuri ja Jardim Botânico vahel isegi karge õhu sümbioosiga, mis sealse atmosfääri nii endassetõmbavaks muudab.
5. Botaanikaaed, Jardim Botânico
Parque Lagest umbes kilomeetri jagu Gávea suunas asuv botaanikaaed tekitas minus esimesel aastate tagusel külastusel küsimusi, kuna meenutas rohkem parki kui koondatud sissevaateid Brasiilia rikkalikule floorale. Ja sealt ka vastus järgmisel külastusel, mil tabasin, et sealne ei vajagi meile sarnast koondust viisil, kus me eksootilist eraldi eksponeerima peaksime, sest lopsakus ja liikiderohkus võib sama hästi iseloomustada ka mõnd muud Rio rohelist ala. Ometi on botaanikaaias parim üldine vaade liikidele, mis üldises linnadžunglis kõige muu kära sees kaduma kipuvad. Lisaks ka vastrenoveeritud üle saja aasta vanune triiphoone, mis võimaldab siinsetel orhideedenautijatel leida sorte, mida Euroopas esindatudki ei ole. Soovitan need kolm viimast liita üheks tuuriks, alustades kas Instituto Moreira Sallesest või Parque Lagest.
6. Paqueta
Kiire linnapuhkus ei pruugi Brasiilia mis tahes vahemaade pikkusest tulenevalt võimaldada väljasõite osariigi kaugematele saartele, kuid pakub siiski võimaluse ühe põnevaima linnasaare külastuseks. Selleks ei kulu rohkem vaeva, kui Centro linnaosas asuva Praça XV väljaku servas paikneva praamiterminali leidmine. Sealt umbes iga poole tunni järel Paqueta saarele väljuval praamil kulub sõiduks 45 minutit ja saare külastuseks piisab ka poole päeva planeerimisest. Kunagisel prantsuse koloniaalsaarel rabab esmalt vaikus ja selle järel selle vaikuse allikas, milleks on autodest puutumatus. Viie kilomeetri pikkuse saare liikumisvahenditeks on jalgrattad ja hobused. Santa Teresaga sarnaselt külamiljööd pakkuv saar hiilgab samuti oma arhitektuurilise mitmekülguse, hästisäilinud näo ja lihtsate sealseid rannapromenaade ääristavate kalarestoranidega. Ka praamile minek ja sellelt tulek on tähelepanuväärne, kuna algab kesklinna olulisimalt, kunagi kuninga elupaigaks olnud linna esindusväljakult, mida ääristavad pealinnaaegsed esindushooned. Sama väljak muutub aga laupäeva hommikutel antiiginautijate turuks, mida iganädalaselt külastades kindlasti soovitan.
7. Parque São Cristovão, São Cristovão
Samanimelise metroopeatuse kõrval ja Maracanast kiviviske kaugusel asuva hiigelpargi peamisteks vaatamisväärsusteks on Rio ainus loomaaed ja kunagine kuningapalee, millest on saanud Lõuna-Ameerika ajaloo muuseum. Ma võin küll pigem jalgapallihuvilisi Rio külastajaid oma muuseuminimekirjaga pisut pelgama panna, kuid ka see muuseum suudab oma ajaloolise ja kaaseagse ühendatuses mis tahes ajalooteadmistega külalises äratada vajaliku huvi ja kinkida vastuseid seletemaks, miks Brasiilia sedavõrd rikkalikuks ja armastatuks on kujunenud. Ekspositsioonis on kõrvuti nii sauruseskelett kui kolonialiseerijate pärand. Muuseumit tasakaalustab samas pargis asuv kompaktne, kuid liigirohke loomaaed, mis peaks iseäranis sobima lastega külastajatele.
8. Confeitaria Colombo, Centro
1894. aastal avatud kesklinna kohvik-restoran võiks kuuluda nende külaliste kavasse, kes soovivad kogeda Pariisile sarnast ajaloolist kohvikukultuuri. Kohati raskus laudagi saada viitab selle avamisaegadest kestvale kustumatule menule. Omal ajal riigiasjade peamiseks arutluspaigaks olnud suursugune Colombo täitub küll hetkel igapäevaselt peamiselt turistidega, kes segunevates keeltes suminaga kohati hoone katust kergitavad. Selle kõrvale jättes saab külastaja aga nii klassikalise teeninduskultuuri kui ka esmaklassiliste kondiitritoodete oodatud sihtmärgiks. Rannalõvid võiksid Centro oma kavast välja jättes külastada Ipanema ja Copacabana eralduspiiril asuvat Colombo filiaali, mis paikneb Arpoadori poolsare militaarmuuseumi territooriumil. Mainitud kohvik Arpoadoril on mitmekornde Rio kohvikuauhindade võitja ja tigi järjekorraga palistatud. Sealsed vaated on parimad võimalikud nii Suhkrumäele kui Copacabana rannakurvile ning pakub nii samaväärset teenindust kui kohvikõrvast.
9. Rio tänavaturud
Kindlasti ööbivad nii mõnedki Rio külalised lühiajalistes rendikorterites, omades ka võimalust endale ise toidu valmistamiseks. Suuresti Ameerika Ühendriikide suurkontsernide poolt haaratud toidupoekettide kõrval tasuks sellisel juhul kindlasti kaaluda toiduturgude alternatiivi. Reastangi allpool linna suurimad ja olulisimad turud päevade kaupa. Soovitan neid külastada ka muidu hotellis einestavatel või restorane eelistavatel külalistel, kes on huvitatud eksootiliste puuviljade ja maitsetaimede proovimisest, mida turumüüjad kasu saamata lahkelt proovida pakuvad. Lisaks toiduturgudele tasuks Centrot külastades teele jätta Rua Lavradio nimeline antiigipoodide tänav, millesarnast teist linnast leida pole võimalik. Umbes 20 erinevas kaupluses pakutav suurejooneline enamasti koloniaalperioodist pärinev virvarr ei ahvatle ainult ostma, kuid sütitab ka lopsakateks sisustusideedeks. Sama tänav pakub aga iga kuu esimesel laupäeval linna parimat võimalust kilomeetriselt käsitööturult suveniride ostmiseks.
Turud toimuvad:
- Esmaspäev: Ipanema – Avenida Henrique Dumont
- Teisipäev: Largo do Machado – Rua Machado de Assis
- Kolmapäev: Botafogo – Praça Nicaragua
- Neljapäev: Lapa – Rua Conde de Lages
- Reede: Santa Teresa – Rua Felicia dos Santos
- Laupäev: Lapa – Rua Tadeu Kosciusk, Laranjeiras – General Glicério
- Pühapäev: Gloria – Avenida Agosto Severo
10. Cemitério São João Batista, Botafogo
Ja lõpetuseks midagi surnuaiafanaatikutele. Nimetatud surnuaeda peetakse kohalikuks Pere LaChaise’ks. Seal mai alguses käies olin lummatud nii skulpturaalsest suurejoonelisusest kui ka vaikusest ja helgusest, mida üks muidu morbiidsena tunduda võiv paik selle surnuaia näol hästi esindab. Distantsiga sealsele vaadates, paistavad hästi silma nii meilegi omased naabrite ületrumpamine (sedapuhku küll kohati sportlikus skulptuuride rajamise võistluses) ning ning oskuses ka enda üle raskematel hetkedel nalja visata. Ärge võtke Riost vaid tavapäraselt pakutav, vaid laske end juhatada kohalike naeratustest ja nõpunäidetest, mis teile tavapärasest põnevamaid teeotsi kätte võivad juhatada.
_______________
Lugu ilmus esmakordselt 10.06.2014 EPLi Jalgpallilehes, mida saad täismahus lehitseda siit:
http://issuu.com/epl.ee/docs/jalgpallileht_20141006_016