Sel suvel sai taaskord Saaremaad külastatud, see ongi ilmselt ka kõige meeldejäävam mälestust suvest. Kuigi sai ka Saksamaad külastatud ja palju kauneid paiku nähtud, siis sellest siin juttu ei tule (olen oma Saksamaa blogis niigi sellest heietanud). Veetsin kuu aega Salmes, kus paljude uudishimu küttis Salme teise laeva kaevamised. Samuti sai ekskursiooni korras ringi vaadatud Kaarmas, Käkus, Tuius ja Lihulinnas.
Saaremaa on üks koht, kuhu minnes ma tean, et sealt saab palju uut ja huvitavat kogeda. Olgem ausad, ei ole just tavaline, et 750. aastast pärinevad eelviikingid oma purjelaevaga sinu rannale purjetavad ning oma luustike ning varandust näitavad. Kõik need mõõgad, kilbikuplad, nooleotsad, luust mängunupud, kammid ja needid, mis tähistavad laeva piirjooni olid üsna võrratuks vaatepildiks. Ning ma usun, et ka gomaailma lugejate hulgas on neid, kes ajsa oma silmaga kaemas käisid. Sest taolist vaatamisväärsust ei jätnud külastamata mitmed meie Skandinaavia sõbrad, keda isegi Salmes kohtasin. Saades pidevalt jälgida Salme laeva lugu ning leide, olime kõik tunnistajaks ajaloolisele sündmusele, purjepaat enne 800ndat aastat! Midagi ainukordset Läänemerel. Muidugi on ka taoline paadimatus hoopis erilaadne ning sellele ei leidu ka vasteid Skandinaavias, kust on pärit maetud mehed.
Jätkates oma kultuuriprogrammiga, käisin ka Tuiu ja Käku rauasulatuskohti vaatamas, samal ajal metsa rahu nautides ja kukeseeni/mustikaid korjates. Samuti viis tee meid ka Lihulinna, mille võimsatel nõlvadel sai ringi jalutatud ja vaadet imetletud. Viimaseks nägime Kaarma kirikut, mis on üks varasemaid kirikuid.
Kirikaias olid väga kaunid ja vanad ristid.
Mul oli hädasti vaja saada pildile nii kirjutis kiriku rajamise kohta kui ka huvitav pea ukse kõrval, midagi taolist pole ma varem näinud.
Kiriku seintel oli küll kauneid kujutisi kui huvitavaid plaate (hauaplaadid)
