Songkrani pidustused Bangkokis 5

13-15 aprill tähistatakse Tais aastavahetust. Tegelikult venivad need pidustused seal isegi pikemaks, kohalikele on selleks puhuks antud suisa 5 vaba päeva. Nende päevade jooksul toimub igal pool meeletu veesõda, grillimine ja pidu. Ka mina lendasin 13. aprillil Bangkoki, et ühest väga erilisest aastavahetuspeost osa saada :)

Kuigi  Bangkok tähendab tõlkes inglite linna, on see 6 miljoni inimesega suurlinn pigem tuntud kui pattude paigana. Räpasus, hais, meeletud peod, transvestiitide rohkus- see on minu arust tegelikult ainult üks väike osa Bangkokist. Bangkok täis kultuuri, ajalugu ja tuhandeid templeid. Lugesin just enne üht blogi Veneetsiast, mis asus Aafrikas. Arvan, et Bangkokki võib tänu paljudele läbi linna looklevatele kanalitele kutsuda siis näiteks  Idamaade Veneetsiaks.

Üldiselt on Bangkoki puhul tegemist ikkagi äärmiselt vaese ja mahajäänud linnaga. Tänavad olid väga räpased, inimesed elasid tänavatel, kõikjal oli väga ebameeldiv hais jne. Linnpilti tegid kirjuks vanakooli-stiilis bussid, mis olid hästi kirjud, akendeta ja natuke meenutasid vanaaegseid vanglabusse ka millegipärast. Lisaks sellele pakkusid silmailu ka meeletult suured ja rasked elektriliinid, mis elumajade rõdude kohal rippusid. No pole ime, et seal nii palju inimesi igal aastal elektrilöökide tagajärjel sureb. Esimesel õhtul oli mul ka hirm nahas pessu minnes, sest olen nii palju jubedaid lugusid lugenud sellest, kuidas tais turistid duši all elektrilöögi on saanud. Kuna ma saabusin Bangkokki ajal, mil kogu linn pidutses, jäi mulle kindlasti sellest paigast natukene teine mulje, kui neile, kes Bangkoki argielu on näinud. Kohe esimesel hommikul uksest välja astudes sain ämbritäie vett kaela. See oli vist  “Tere tulemast Bangokki!” Veega pritsimine ja saviga mäkerdamine on tegelikult nende viis “head uut” soovida.   Täiesti uskumatu, kuidas KÕIK inimesed selle hullusega kaasa lähevad. Alates varahommikust kuni järgmise varahommikuni oli linn täis veepüssidega, veeämbritega rõõmsaid kohalikke (nii vanu kui noori), kelle silmad kuiva ja puhast turisti nähes eriti särama läksid.

Kuna üks kohalik rääkis meile, et pidustuste ajal saavad kõik turistid tuk-tukkidega linnas tasuta ringi sõita, haarasime ka meie kohe võimalusest kinni ja  hakkasime sellest pöörases linnas tuk-tukiga ringi sõitma.

Muidu oli tegelikult asjal konks ka. Nagu öeldakse, tasuta lõunaid ei ole. Kõik tuk-tukkide juhid olid kohustatud turiste teatud kohalikesse vabrikutesse ja poodidesse viima (et me siis hästi palju raha seal kulutaks) Niisiis, möödus meie päev enam-vähem nii, et saime minna ühte kohta,kuhu meie tahtsime ja siis pidime minema jälle sinna,kuhu tuk-tuki juht meid viis. Ja siis oli jälle meie kord jne jne. Lõpuks oli ikka üsna tüütu neid vabrikuid külastada (meie puhul oli tegemist ikkagi vaeste seljakotiränduritega ja me ei kavatsenud sealt teemante ostma hakata), niisiis järgmisel päeval võtsime hoopis takso. See oli tegelikult igati õige otsus, kuna veesõja ajal oli tuk-tukiga üsna “mõnus ” sõita. Iga nurga peal ootas keegi ämbri või veevoolikutega:)  Taksoga sõites seevastu saime ainult ühe korra märjaks ja seda siis ,kui meie enda taksojuht meile head uut aastat soovis keset sõitu:) Linnas sõitsid ringi ka suured veepaakidega autod, kus kõik oma relvi laadida said.

Lisaks märjaks kastmisele on väga populaarne ka savisarnase asjaga kõigile sõjamaalingute tegemine.  Niiisiis olid ka meie näod kõik need päevad valge möksiga kaetud. Esimestel päevadel oli see kõik äärmiselt lõbus. Kellele siis ei meeldiks suur veesõda meeletus rahvamassis 30 kraadises kuumuses? Tegelikult peab tunnistama, et pärast paari esimest päeva muutus see asi natuke tüütuks. Kuna olime esimest korda Bangkokis, oleks tahtnud natuke rahulikult linnas ringi ka vaadata. Aga selliste pidustuste ajal oli see suht võimatu.  Lõpuks sõitsime üldse rongiga  ära Hua Hini, et natuke sellest möllust puhata ja rahulikku randa nautida. Mäletan, et Bangkokist välja sõites üritasin aknast pilte teha ja siis järsku kuskil raudtee ääres soovisid inimesed rongile ka head uut aastat..Ja täpselt nii, et vesi tuli minu aknast sisse ja sain veekord läbimärjaks. Sel hetkel olin küll nii õnnelik, et sellest suurest möllust eemale sõitsin:D

Lisaks veemöllule võis igal nurgal silmata kohalikke, kes ilmselt kogu suguvõsaga kokku olid tulnud ja plekkvannis haisvaid vorstikesi grillisid ja alkoholi jõid. Kõik olid äärmiselt rõõmsad ja sõbralikud. Ja kindlasti mitte nii pealetükkivad kui näiteks indoneeslased, kes meid Balil olles ikka väga närvi ajasid lõpuks.

Õhtuti toimusid parkides erinevad peod ja kontserdid, see kõik oli loomulikult tasuta. Nii saime nautida tai muusikat, vägevaid trummishowsid ja tuleetendusi jne.Selle uhke peo kõrvalt õnnestus meil ikkagi ka suuremaid ja kuulsamaid templeid külastada. Need on seal ikka omaette vaatamisväärsus!  Samas peabki tunnistama, et pidustuste tõttu jäi meil ka palju häid asju nägemata.

5 KOMMENTAARI

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Wow.. päris lahe seiklus 😀 ei kujuta seda melu ette 😀

  • Siiri Kuus kommenteeris

    ja jätsin muidugi mainimata, et pildid on väga õnnestunud 🙂

  • Maarja Puniste kommenteeris

    kusjuures, pilte oli NIII raske teha 🙁 sest enamus aega pidin fotokat kilesse pakitult oma kotis hoidma.. mõnel üksikul hetkel ei suuutnud vastu panna ja võtsin korraks kaamera kotist välja ja tegin sellest veemöllust paar klõpsu.

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Ma ise mõtlesin ka, et kas kaamera märjaks ei saanud..
    Oleks veekindla kaamera pidanud muretsema.

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Mu ühel tuttaval on veekindel kaamera… Tegi veealuseid pilte egiptuses-lahe

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *