Päätnitsapäev on surnute mälestamise püha, seks puhuks kaetakse haudadele lauad ja pärast liturgiat kirikus algab piknik koos kadunukestega. Päätnitsapäev on alati 2. augustile eelneval reedel.
Minu Vanaema elab Sellises külas nagu Saatse. See asub Venemapiiri äärest 1 km. Küla on väike. Varem oli seal ka Algkool kuid nüüd see kaotati, kunas polnud enam õpilasi ja sinna Rajati Vanadekodu.. Igal Suvel toimub seal siis selline üritus nagu seda on Päätnitsa päev. Inimesi tuleb selleksajaks sinna kokku rohkem kui arvata võib Igast Eesti nurgast;) Minu vanaema jaoks on see aasta suursündmus, kunas kokkutulevad vanad tuttavad kes raskuste tõttu on oma talud hüljanud ja lastelaste juurde elama asunud.
Päätnitsapäev on siis püha, mida tähistatakse koos kadunud inimestega. Nene auks süüdatakse kirikus küünal ning viiakse läbi erinevad rituaalid.
Nii palju kui mäletan oli esimene kord see minujaoks veidike Hirmutav. Ei tea miks aga kõik need kiriku isad ja muud tähtsad tegelased hümisesid oma sõnu. Mida vanemaks saades seda rohkem olen tunnistanud, et selline püha on inimestele väga tähtis. Kõige põnevamaks on see kui Kirikujutlus saab läbi ning kirikuisad kooos rahvaga teevad tiiru ümber kiriku ning kannavad kaasa Pühaema pilti mille alt läbiminnes on sinu õnn tagatud. Lisaks Pritsib Kirikuisa pühavett . Ja kui saad piisaga kokku oled ka õnnega ja õnnistusega koos. Seoses sellega meenub lugu kuidas filmisin seda asja ja Kiriku isa seisis minu kõrval ja vopsti kastis oma mingi asjakese püha veesisse ja pritsis mind sellega märjaks kaamera märg mina märg. aga Õnneks olen ma nüüd õnnistatud kui nii võib öelda.
Peale kirklikku ja surnuaial piknikku pidamist lähevad kõik oma kodutallu kus peetakse pidu süüakse ohtralt juuakse ja tehakse head Suitsusauna. Õhtuti toimub ka kohalikus Kultuurimajas suur pidu kus alati on Bänd mängimas ning rahvast nii palju et vahest ei mahu sissegi.
Ootan alati seda päeva mil saab minna sinna ning kõigi sõprade ja tuttavatega koos pidutseda.
24 KOMMENTAARI
Võta mind ka kaasa.. Pole sellisel üritusel jällegi käinud, kuigi isa ka vist setu.. Aga noh.. Ma ikka näen, et ma palju vanem kui siin nii mõnedki blogitajad.. Sina, Anneli, Maarja… Aga ma pole midagi näinud teiega võrreldes.. Nuuuks..
kahju, et pildid on väikesed.. ühte nägin suuremana.. mega lahe melu 🙂 Mulle meeldiks 🙂
Pildid jah väikesed…teen Fotoblogi varsti panen rohkem ja ilusamad pildid sinna;) siis näed;) Aga seal tõsiselt tore;)
eks siis sealt vaatan 🙂
oot, aga Sa ei öelnud, et kas võtad mu vanaema juurde kaasa 🙂 Päätnitsapäivä kaema ja muido ilotsõma 😀
Natuke enne esimesel pildil olevat teeviita peaks olema üks suurepärane kämping 😀 Sealsamas on järveke ja telk on võimalik panna otse mustikavarte ja kukeseeneridade vahele.
Ise kahjuks Setu talumuuseumist kaugemale piiri poole ei ole sõitnud, Värska poole aga küll 🙂
Huups 🙁 Mitte Värska siis, aga Sanatooriumi ja sealt edasi Räpina poole, tahtsin ma öelda.
Ruth, kas Sa oled nii lahke oma kukeseeni kohti avalikustama??? 🙂 Minu vanaema ei lubanud kellelegi rääkida 😀
Seal pool on sellised kukeseene kohad et hoia alt:D
Siiri Ikka võtan;)
Ega ma siis oma kukeseene kohti ei avalikustagi 😀 See koht mu päris elukohast ikka liiga kaugel seeneleminekuks. Lihtsalt ööbisime oma üle-eelmise suvetuuri käigus selles kämpingus ja seni, kuni lapsed magasid, nautisin kõike seda ilu, mis seal ümberringi oli.
ohoh.. Marilin, kas seenele ka võtad kaasa w 😛
Aga anna aegsasti siis teada, et ma end sellele lainele teaks sättida 🙂
ikka;) Seal seeni nii palju et jagub kõigile:P:D
Marilin.. kas praegu ka on.. lähme kohe seenele w 😀
Mingid Lumelutikad vb jh:D
Lumelutikad…?????
mingid seened on lutikad või Midagi sellist mõtlesin lihtsalt uue talvise seeneliigi:D
aga kusjuures.. talvel siiski on seeni.. mingid kümaseened, mis pidid ka süüa kõlbama.. Kasvavad kännu otsas jne.. Ise ei ole kännuseeni söönud, kuigi.. purgis näeksid nad imenunnud ja isuäratavad välja 🙂
nähh.. mitte küma- vaid KÜLMASEENED.. klaviatuur ei funka vahepeal 😀 Sry 😀
:D:D muide Kaubamajas saab praegu ka seeni korjata:D
Kui õppisin Viljandis Kultuuriakadeemias, viis sealne pärimuskultuuriõpetaja meid Setomaale, sattus olema ka surnuaiapüha. Algul oli küll veidi võõrastav vaadata seda haudade peal söömist ja napsu võtmist aga inimesed olid sõbralikud ja külalislahked. Pakuti endalegi seal haua peal hääd-paremat, kadunukese mälestuseks. Tõeliselt teistmoodi asi ikka, aga samas nii armas komme jällegi.
Mann, ma oleks ka käpp sinna kaasa tulema järgmiel korral kui minek on 🙂
no kui sa juuli lõpus siin oled ja mina seal pole siis aga palun:D
Olen sellest üritusest osa võtnud juba siis viis aastat, ning kindel minek ka sellel aastal 🙂 Suguvõsa sellega tugevalt seotud. Pärast Päätnitsapäeva koguneme kõik koos sugulastega esivanemate koju, mis on suure vaevaga nüüdseks elamiskõlblikuks tehtud, nüüdsest isegi sauna ja rõduga 🙂 Metsad täis ohtralt kukeseeni ja mustikaid. Kui meenutan seda ettevõtmist meenub kohe mõnus metsalõhn, karmoška, hea muusika ja suurim rõõm lähedaste nägemisest. Kogemus, mida ei unusta!! 🙂