Minu suvi oli eelmine aasta Rõugega väga tihedalt seotud, nimelt sai üle kahe nädala kirve ja liimeistriga muinasmaja ehitatud. Kasetohtu ojas pehmendatud, maja vooderdada, suurele töölisperele süüa teha jne. Ei jäänud puudu ka kuulsusest, ajalehed kui ka Reporter ja TV3 uudised tundisd arheoloogia magistrandi töö kohta huvi. JA ega minuli ei jäänud Postimehesse tsitaat andmata:) Ühesõnaga üks tore kogemus, millest ma kohe natukene lähemalt pajatan.
Esimest korda kuuldes muinasmaja ehitusest, haaras mind sügav vaimustus ja saabus teadmine, ets ellest üritusest peab kindlasti osa võtma. Nii sai projektijuhile kirjutatud ja juulis esimest korda palki laasima mindud.
Esimene õhtu kujutas endast sisseseadmist ja tutvuse sobitamist, rahulik istumine jäi peale seda õhtut mälestuseks. Alates esimesest tööpäevast sai aga tähelepanu all olemine tavaliseks, erinevad lehed ja televisioon, tagasihoidliku neiuna üritasin nende luubi alt hoiduda, samas kui tuttavatele jagasin ikka käsud – vaadake telekast muinasmaja! Ehitamise kogemus oli huvitav – olgem ausad, palke ma ei tõstnud ega varasid ei teinud aga liimeistriga palke koorida meeldis küll ja koerakaela proovisin ka ise teha.
Muinasmaja juurde mineku juurde kuulus ka Ööbikuoru läbimine, mis minule kui kõrguse kartjale valmsitas vahest üsna tõsist peavalu, eriti see ükskord kui sa paduvihmaga ujuma mindud ja kõik oli väga libe. Õnneks olid olemad lahkete inimeste toetavad käed, msi ei lubanud argpüksil Rõuge põhikooli redutama naasta. Lisaks Ööbiku orule sai Rõuge seitsmest järvest neli läbiproovitud. Ka Liinjärv, mille külma ja allikarikka ve eest kohalikud meid hoiatasid.
Ujumine on lisaks tööle ja ohtrale söögitegemisele suurpere jaoks üheks punaseks märksõnaks. Terve kari paljaid järvi vallutamas. Meenub ka üks Rõuge kohalik tark, kes rääkis, et paljalt ei tohi Rõuge suurjärves kidnlasti ujuda – kohe jääb rasedaks. Sama onu käis pendliga ka linnamäel, et kättenäidata parimaid paiku ehitamiseks, kahjuks liiga hilja, kui muinasmaja vaikselt juba kerkis. Kohtasime mitmeid toredaid kohalikke aga ka veidravõitu isikuid. Üks meeldejäävam tegelaskuju süüdistas meid eurorahade raiskamises, kuigi kusagil mingeid eurorahasid polnud:D Aga ta ei tahtnud sellest kohe üldse aru saada.
Kui kõik palgikorrad olid peal, saime väikese puhkepäeva ja käisime jaanalinde-põhjapõtru kaemas ja suvitasime niisama. Kui ma hakkaisn Rõugest ära hääletama, sain kenasti koolis töötava naise peale, kelle autosse oma telefoni jätsin, kuigi ma jälitasin autot Võrus, teadisn et peale poeskäiku pidi juht ARKi minema, ei saanud am teda kätte. Nägin kuidas ta must mööda sõitis ja vehkisin selle peale käte ja jalgadega ja kisasin tee ääres nagu segane aga ei midagi! Õnneks olin autos jutukas olnud ja telefon jõudis sõpradeni koolimajas. Nii lõppes suvine Rõuges olemine.
Lisaks suvele, sain nüüd oktroobris taas muinasmaja käekäiku vaatamas käidud ja nii muuseas savipõrandat tegemas. Salasegusse kuulusid ka nii hobuse kui lamba pabulad, savi, liiv – mis tuli läbisegi sõtkuda ja laiali tampida võimalikult ühtlaseks seguks.
Ei jää muud üle, kui järgmist suve oodata ja tagasi Rõugesse minna.
16 KOMMENTAARI
No Sinu tublidusel pole otsa ega äärt.. Uskumatu tüdruk 🙂
Aaaa.. see rasedaks jäämine… Soovitama siis seda nendele, kel mingi teema 😀 Ju see legend vanasti võis sündida sellest, et kui noored ujumas käisid koos, siis hullasid ka ikka korralikult.. ikka tagajärjed ju 😀
Eks jah, taoline pärimuse eke pole üldse võimatu:D MEil oli äriidee, et seda pudelis imetegeva jooogina müüa.
hahahhaa 😀 Tubli .. taotle patent kiirelt ära 😀
Egas jah, äriideed ei ohi avaldada ja siis munema jääda:)
seda minagi.. ma siin heatahtlik.. ma ei hakka Sind röövima,ehk saame veel koos tšillida ja kusagil käia jne..
aga blogi loevad teised ka 😉
Jääb loota, et pole eriti loeud blogi sel juhul:D
hahhahaa.. Ma juba lootsin, et Sa ütled, et jääb loota, et see koos tšillimine juhtub varsti 😀 aga jah.. tegutsema pead kiiresti kui äriplaan olemas :)))
Minu kohta kehtib: suuga teeb suure linna, kätega ei kärbsepesagi:D
no ei ole seda tüüpi küll.. ära aja.. olen lugenud kui palju korda oled saatnud 🙂 Lahe 🙂
mmm… kook näeb väga-väga hea välja! tubli ja töökas Eesti naine oled!
aitäh, aitäh.
oooo mis kook 🙂 🙂 🙂
Sa oled ikka usinalt blogimaailmas ringikolanud, et nii paljude minu postituste juurde jõudnud:P
No sul sellised särtsakad lood, mis kutsuvad lugema..kord hääletad, kord pildistad mullatoidul kasse, kord ehitad metsa sisse maju 😀
Aitäh jah, ma olen ikka gomaailam võimalusi agaralt ära kasutanud ja oma elu igat pidi siin jäädvustanud. Kord talu perenaisena, kord potensiaalse Nigeeria printsessina:)