Magasime täna kaua, sõime rõdul hommikust ja tulime mõttele minna Lake Skadari äärde. See on meie hotellist, kus me praegu peatume, umbes 35 km kaugusel. Kõigepealt sõime seal natuke ja siis läksime paadiga järvele.
Toidud, mis me seal sõime nägid siis välja sellised:
Kala oli olnud hea, aga ma pole väga kala fänn, seega võtsin liha. Liha sees pidi olema Kaimak, aga oli hoopiski mingi kohupiima moodi asi. Mulle ei maitsenud. Sõin riisi ära ja natuke ka kohaliku saia, mille koorik on niii hea! Restorani poolt saime veel kõik tüki ülihead värsket keeksi, viigimarju(minu esimene kord neid proovida) ja põldmarja moodi marju. Väga head olid need viimased!
Paadisõiduga oli selline lugu, et meile pakuti 96 eurost trippi. Läksime siis küsisime huvi pärast ka teisest kohast, palju meile see maksma läheks ja meile öeldi, et kõik 4 täiskasvanut pluss kaks last läheks maksma tunniks ajaks 30 eurot. Lisaks 4 eurot maksev rahvusprgi pilet. Muidugi me läksime pigem 30 eurosele! Valisime selle viimase odavama reisi siis. See sai otsustatud toitu oodates. Mingihetk tuli aga selle 96 eurose tripi omanik meile lauaäärde ja hakkas meiega mölisema, et mismõttes me nii tegime, et käisime küsitlemas kus saaks odavamat reisi. Et nii pole sünnis ja see paat kuhu me lähme on illegaalne jne. Ühesõnaga konkurentsi pärast ollakse kõigeks valmis. Selleasemel, et pakkuda siis oma poolne odavam hind ta lihtsat sõimas meid. Me ei teinud väljagi, sest meil on õigus valida.
Koht, kus me sõime ja seda paaditrippi tegime oli ise selline väike külake. Liis ütles, et väikseim linn kus ta viibinud on. Palju kohvikuid, üks pood, palju paadikesi.
Paadiga sõites saime nautida imelisi vaateid, ujuda ÜLI soojas vees ( see mees ütles, et vesi on umbes 30 kraadi, tegelikult tundus, et on hoopiski 40), kuhu sissehüpates põhja ei saanudki kätte. Saime korjata jõekarpe, näha päikeseloojangut, mis loojus mägede taha ning nägime ka vesiroosidel istumas mõndasid linde, mida Eestis ei näe.
Hetkel käisin ületee poes, ostsime nektariine ja pirne ning häkin arvutis. Valvan ühesõnaga lapsi samalajal kui teised on Sutomores kokteile libistamas(ranna nimi).
Uskuge või mitte, aga hoolimata sellest, et kiivid, granaatõunad,mandariinid, sidrunid ja viinamarjad igal normaalsel Montenegrolasel hoovis kasvavad, siis me pole just eriti palju puuvilju söönud. Nüüd aga juba on meeletu isu ja sellepärast oligi vaja poodi värske järele minna. Nektariini kilo on 16 krooni umbes ehk siis 1, 02 eurot. Seega päris odav ju?
A, tegelt ükspäev sõime arbuusi, ma oleks tahtnud oma nautivat nägu näha!