Kas olete välismaal viibides sattunud olukorda, kus olete pidanud kahetsema, et pole reisiks piisavalt ettevalmistusi teinud? Reisi õnnestumine võib tihtipeale sõltuda alguses tühistena tundunud pisiasjadest. Vajuta pealkirjadele ja aktiivsetele sõnadele, et lugeda huvipakkuva punkti või teema kohta lähemalt.
TÄHTSAIMAD PUNKTID
Hoolitseme selle eest, et välisministeeriumi kodulehel on iga sihtkoha kohta esmane ülevaade, mida reisija enne reisile minekut võiks teada. Mida vältida, millised on kohalikud tavad ja seadused, kust leida lisainformatsiooni kohustuslike vaktsineerimiste, liikluse eripära jms kohta. Sama info on saadaval välisministeeriumi tasuta mobiilirakenduses „REISI TARGALT“.
„Õnnetus ei hüüa tulles!“ Rändama minnes tasub juhinduda põhimõttest – kes jaksab reisida, jaksab ka reisikindlustuse osta. Kellelegi ei ole vaja tuhandetesse eurodesse ulatuvaid haiglaarveid, mis lisaks õnnetusest põhjustatud südamevalule paneb lähedastele ülisuure rahalise kohustuse. Oluline on meeles pidada, et kindlustuspoliis oleks piisava kattega ning poliisis oleks arvestatud tegevustega, mis reisi jooksul on inimesel plaanis ette võtta (nt benji-hüpped, sukeldumine, mägironimine vms ohtlikumad harrastused).
Enne reisile minekut tuleb kindlasti üle kontrollida passi kehtivus. Tasub meeles pidada, et väljaspool Euroopat reisides nõuavad mitmed riigid, et pass kehtiks veel vähemalt 6 kuud peale reisi lõppemist. Kas ja kui palju täpselt, tuleks üle küsida enne välismaale suundumist külastatava riigi saatkonnast. Samuti kiputakse unustama, et viisa taotlemine nõuab enamasti aega ning paberitööd.
Kui registreerite oma välisriigis viibimise, saab konsulaarteenistus kriisiolukorra (loodusõnnetus, rahvarahutused jms) tekkimisel teile võimalikult kiiresti abi osutada. Registreerida on võimalik välisministeeriumi kodulehel või mobiilirakenduse „REISI TARGALT“ vahendusel. Loomulikult on säilinud ka paberankeedil registreerimise võimalus, see tuleks saata postiga konsulaarosakonda aadressil Islandi väljak 1, Tallinn 15049.
Mida teha välismaal hätta sattudes?
Passi või ID-kaardi varguse või kaotuse korral väljastab konsul teile ajutise reisidokumendi ehk tagasipöördumistunnistuse. Tagasipöördumistunnistusega on võimalik Eestisse naasta, pooleli olevat reisi sellega jätkata ei saa.
Nii sularaha kui ka maksekaartide varguse või kaotuse korral on võimalik kasutada kiirrahaülekande teenuseid nagu MoneyGram, Western Union jms. Konsul saab abistada ühenduse võtmisel lähedastega Eestis, kes võivad kanda välisministeeriumi pangaarvele vajamineva summa, mille konsul pärast raha arvele laekumist välja maksab (SWEDBANK: EE122200221006104336, SWIFT/BIC:HABAEE2X, viitenumber 700025262).
Kui teiega on juhtunud õnnetus või olete langenud vägivalla ohvriks, saab konsul aidata teid kohalike ametiasutustega suhtlemises ja juhatab arsti, advokaadi või tõlgi juurde. Vajadusel võtab ta ühendust teie perekonna või lähedastega. Välismaal haigestunud inimese või õnnetusjuhtumis vigastatu ravi- ega kojutoimetamise kulude katmisel on suur abi reisikindlustusest (Eesti saatkonnad neid kulusid ei kata). Euroopa Liidus kehtiv ravikindlustussertifikaat kehtib vaid Euroopas ning tagab vaid esmase arstiabi. (www.haigekassa.ee)
Välisriigis kohaliku politsei poolt kinnipidamisel tasub nõuda, et sellest teavitataks koheselt Eesti konsulit. Miks? Konsul saab jälgida, et kinnipeetavale oleksid tagatud kõik protsessuaalsed õigused, sh võimalus võtta ühendust konsuliga, kasutada tõlgi ja advokaadi abi. Samuti külastab konsul kinnipeetavat vanglas tema või tema lähedaste soovil.
Kui Eesti kodanik sureb välisriigis, saab konsul abistada lähedasi põrmu transportimisel asukohariigist Eestisse. Selleks ei pea perekond ise kauget sõitu ette võtma, konsul või välisriigis tegutsev matusebüroo hoolitseb vajalike dokumentide väljastamise eest. Siinkohal tuletame taas meelde reisikindlustuse olulisust, sest vastasel korral jäävad kulud lähedaste kanda.
Seoses suureneva terrorismiohuga maailmas tuleb arvestada võimalike riskidega pea kõikjal ning pöörata tavapärasest enam tähelepanu oma turvalisusele. Eelkõige tuleks enne reisimist end kurssi viia riigis toimuvaga, vältida ohupiirkondi ning meeles pidada, et ohud võivad peituda ka turistide hulgas populaarsetes ning rahvarohketes meelelahutuskohtades. Samuti võib pea kõikjal maailmas esineda loodusstiihiad. Kui olete enda reisi välisministeeriumis registreerinud, siis saab konsulaarteenistus teiega kriisiolukorras ühendust võtta.
Kui teie poolt külastavas välisriigis ei ole Eesti saatkonda, konsulaati ega aukonsulaati, saate vajaminevat konsulaarabi lähimast EL liikmesriigi esindusest. Kui siiski satute välisriigis hätta ja ei tea mida ette võtta, on alati võimalik konsulteerida välisministeeriumi valveametnikuga telefonil +372 5301 9999 (24h).
Millal ei saa konsulaarteenistus aidata?
- Konsul ei saa: maksta hotelli-, õigusabi-, tõlgi-, haiglaravi- ega muid arveid; olla kinnipidamisel või kohtus kaitsjaks ; vabastada isikut vanglast; nõuda haiglas või kinnipidamiskohas teistest paremat kohtlemist; teha toiminguid, millega tavaliselt tegelevad reisikorraldajad, pangad, lennu-, töövahendus-, kinnisvara- ja autorendifirmad; taotleda isikule asukohariigi elamis- ja tööluba.
- Küsimuste korral leiab täiendavat infot välisministeeriumi kodulehel reisi- ja konsulaarinfo rubriigist. Head nõu saab küsida ka konsulaarosakonna telefonil +372 637 7440. Samuti võite saata oma küsimuse elektronkirjaga aadressile konsul@vm.ee.
Allikas: http://vm.ee/et/reisitargalt