Reis Algarve – Lõuna Portugali! 1. Päev 2

Kuna möödunud õhtul ei mindud just kõige varem magama ja unetunde oli ka nii vaid näputäis! Ometi motivatsiooni ülestõusmiseks oli rohkem kui palju, kuna just nüüd oli kätte jõudnud kaua oodatud päev – trip to Algarve! Jei

Rendiauto pidime kätte saama kell 10:00 nii läksime veidi varem sinna kuna mina suur tarkpea arvasin, et äkki saab nii kiiremini – kuid koht avati ka ju kell 10:00 nii et mingit võitu olla ei saanudi. Ja üleüldse ootasime me hoopis töötaja järele, kes jäi nii kergelt 15 minutit hiljaks, lausudes: „vabandust, mul on pohmell, eile oli raske õhtu“ haha nagu – minu klienditeeninduse karjääri ajal oleks mind selle eest ilmselt maha lastud, või ma isegi ei taha mõelda mis minuga tehud oleks 🙂 Aga eks kultuurid ja elud ole erinevad. Igatahes saime me lõpuks auto paberid kõik aetud ja auto ka kätte. Vahepeal, tüdruk kes meid teenindas, luges meile ette, mida ta kõike eile siis jõi, et tal täna halb veidi olla – haha 🙂

Auto kohapealt nii palju, et Seat Ibiza (mis me arvasime, et me saame) asemel valisime endale Reno Clio. Midagi erilist ei ole, mootor väike aga sõidab – ja odav! J

Auto käes tahtsime sõita tagasi ühikasse, et asjad peale laadida, kuid loomulikult esimese 5 minuti jooksul õnnestus meil juba teed sassi ajada ja korra ära eksida, aga pole hullu paar pööret ja olime tagasi õigel teel.
Auto laaditud alustasime teed linnast välja, mis alati tundub kaardi peal ja mõttes lihtsam kui see tegelikult on. Paar vale pööret ja vusserdamist kuid peagi olime teel –Leiria poole, mis tähendab ka, et lõuna poole!

Esimene linn, kus me põhjalikumalt peatusime oli Évora. Vahepeal tegime muidugi ka pis(s)i peatusi ja kohvi peatusi . Sõitmiseks valisime regionaal teed vms, mitte kiirteed, kuna kiirteed maksavad. Ja pealegi pole nendel teedel midagi viga, tihtipeale suht tühjad, korralikud ning näeb palju rohkem.

Évora linnas jalutasime niisama ringi ja olime turistid, käisime „Bones chapel´is“ – mille poolest Évora ka kuulus on. Kindlasti tasub minna! Väga spuuki ja huvitav.

Niisama jalutades ehmusin ma äkki NII suurelt et pidin jälle koreograafia mängu panema, nagu Portos tookord kui Liisi mulle “sinist kana” näitas. Nimelt oli teepeal, kus me kõndisime tuvi ja no – nagu kuju. Sessuhtes, et tegemist oli päris elus tuviga, kes lihtsalt ei liigutanud, isegi mitte siis kui teda puudutada vms. Nii tegi Raul talle pai ja värki. Aga nagu väga spuuuki, lõpuks kui Raul talle volditud mütsi tahtis pähe panna, ta vist solvus ja kõndis minema. Aga no sorri eks see pole normaalne et tuvi lihtsalt mingi tuima paneb! Igatahes oli meil kokkuvõttes nalja kui palju, kellel tuvi üle, kellel minu üle.

Üldiselt on Évoras vaadata nii üht kui teist! Pildid räägivad linnast ise, ning minge käige kohapeal!

Ahjaa Évorast leidsime üles ka “Bigbanga”, nii et suht kodune tunne 🙂

Kuna meil ei õnnestunud leida ühtegi meile sobivat ööbimiskohta Évoras sõitsime me edasi. Peatudes kõigepealt Portel´is, kust me leidsime vaid ühe hotelli, kus öö maksis 25 eurot, meile küll pakuti 20 eest, kuid leidsime siiski, et suudame parema leida ning loobusime ja sõitsime edasi.
Järgmine peatuspunkt oli meil Beja – kust leidsime lõpuks üles noortehosteli ning saime endale oma toa 4 peale vaid 10,20 euro eest. Imeline! Üleüldse tundub et Portugalis on noortehostelistel suhteliselt hea süsteem üles loodud. Toimiv! Nii oli meil ööbimis koht olemas ning uni oli suht kiire tulema, kuna möödunud ööl jäi seda väheks ning päev oli pikk.

Märksõnad: Pikk autosõit, hull tuvi, pisut kultuuri ja hea algus!