Punase Kivi kanjon

Hea, kui sinna jõuda õhtupoolikuks. Siis on punased liivakivimoodustised - meenutagu nad mesilastarusid, elevanti või seitset õde - päikesekiirte all justkui tulelõõmas. Õhtune külastus on soovitav ka seetõttu, et päeval mõrvarlikus palavuses mitte kuumarabandust saada. See on ala otse Las Vegase kõrval, niinimetatud Punase Kivi kanjon.Red Rock  Las Vegases läänes olevatest maastikest domineerib Red Rocki Rahvuspark. Värvirohked kivid, mis annavad alale nime, on tekkinud dünaamiliste välisjõudude mõjul. Kivide erodeerijateks on tuuled ja veed ning temperatuuride suur ööpäevane kõikumine. RedRock Canyon, eesti keeles Punase Kivi Kanjon (kuigi kohanimesid ei tõlgita) pakub ühte parimat näidet Mojave kõrbealadest. Niisiis vähem kui 20 kilomeetri kaugusel maailma lõbustustelinna neoonvalguse ja rahutu energiaga Las Vegase stripist hüppavad mäeharjadel ringi mägilambad ja kõrbepõrandal sörgivad koiotid. Paik on olnud tunnustatud juba pikka aega. Peamine mis pargi külastajaid köidab on kindlasti ilu ja unikaalsus värvitoonide ning kujunemisloo tõttu. 1967   aastal kirjutas Bureau of Land Management USA-s alla 10 000 aakrise maa-ala haldamise aktile. Park sai Red Rock kanjoni nime. 1990 aastal laienesid piirid 83 100 aakrini ning sellest ajast kannab Red Rocki Kanjon ka  Rahvuspargi austavat nimetust. Piirkond on tänaseks kasvanud juba 197 000 aakrini ning mis veelgi rõõmustavam - võtab igal aastal vastu üle miljoni külastaja. Alles see oli kui 1998 aastal sissepääs parki maksustati. Kui külastasin parki enne seda, tundus see olevat vähem rahvastatud. Harilik külastaja, huvireisija ja autoga sisse sõitnu, võib nautida kõrgkõrbe 13 miilisel maastikusõidul, mis läbib Red Rocki kanjonorgu selle serval lindina vääneldes. Seiklustehuvilised saavad matkata hästi väljaarendatud radadel, sõita ratsahobustel või jalgrattaga. Eriti populaarseks on park saanud mägironijate seas. Siinsed erodeeritud kaljud pakuvad kerget treenimisvõimalust isegi algajatele alpinistidele. Kõrbe kontrastid Harilikult tähendab kõrb kuiva kohta maakeral, kus elutingimused kehvad ja elusolenditele vaenulikud. Mojave on oma mitmekesise elustikuga otse vastupidine. Harvad vihmad ja õhuke mullastik küll limiteerib liikide rohkust, ometi näib, et kohastumused karmi kliimaga teevad looduse järjest huvitavamaks. Cholla, pricly pear ja barrel kaktus on siinsetest taimedest kõige harilikumad. Paljud paigad siin on iseloomustatavad kreasootpõõsa, mojave yucca ja mustpõõsa poolt, mis saavad kasvada ka õhema mullastikuga kohtades ning 5 -8 cm aastase sademetehulga juures . Red Rocki omapärane ajalugu Liivakivist on erosioon kujundanud Red Rock Canyoni rahvuspargi keskosa üle 20 km pika ja 900 meetrit kõrge pea püstloodse seljaku. Seljakusse lõikuvad mitmed sügavad väiksemad kanjonorud. Lumesulaveed ja vihm on uuristanud rabedatesse kaljudesse pragusid. Allikad ja lumesulamisvesi kevadel kehutavad lopsakat taimekasvu suhteliselt jahedates varjurikastes paikades. Kontrastina kõrbepõranda pruunile on Red Rockis palju rohelust, kasvab kaktusi, ürtpõõsaid, mände ning rohkelt manzaniitapõõsaid. Maastikusõit läbi rahvuspargi, mis on avatud vaid päeva ajal, pakub loendamatuid peatuskohti ja nauditavaid vaateid  Red Rocki mägedele. Suurte tugipiilaritega kanjonil on järske nõlvu, mis sageli kukkumas püstloodselt sadu meetreid ning kitsaid orge peidetud tumedatesse varjudesse. Kanjoni seinad on mitmes paigas tapetseeritud meruunpunaste ja tumekollaste kontrasttoonidega. Aeg on jätnud liivakivist kaljudele oma märgi. Siin võib leida kupleid, hiigelilluminaatoreid, kaarjaid mesipuid ja isegi looduslikke sildu kummardamas kõrgeid tippe. Tumedad jutid triibutavad kaljunõlvu, need on tekkinud kaljupragudest valguvate jugade alla. Kaugemal põhjas asub saehambuline ja tumehall kalju, kutsutud La Madre. Punased kaljud on nii vaatemänguline paik, et seda on kasutatud taustana paljudele Hollywoodi filmidele. Maastik köidab külastajat, kes pürgib näha kaugemale kui Nevada kasiinode mänguautomaadid. Sageli arvavad inimesed, et kõrb on elutu, viljatu tühermaa. Ent juba tuhandeid aastaid on taimed ja loomad siin elanud, kohanenud raskete tingimustega ja saavutanud seeläbi täiuslikkuse. Kohastumised ongi need, mis elu rikkaks ja huvitavaks muudavad. Samuti on ka inimene õppides ja täiustudes jäänud püsima ses äärmises kuivuses ja kuumuses.  Enam kui 600 milj. aastat lamas praegune Las Vegase ümbrus sooja madala merevee all, milles vohas rikkalik elustik. Mereloomade surres ja põhja settides moodustasid nende kehadest pärinev kaltsium ja karbonaatsed mineraalid merevees paksu settelasundi, mis tänapäevalgi lubjakivides  ja dolomiitides alles. Sellel Paleozoikumi perioodil formeerus loendamatuid lubjakivikihte. Iga kiht moodustus erinevates keskkonnatingimustes ja tänu sellele eristuvad nad üksteisest kas värvitooni või keemilise koostise poolest. Neis varieerub ka paksus.  Näiteks sultani lubjakivi, mis on peamine kaljusid moodustav lasund, on üle 900 meetri paks. Viimane on nähtav La Madre mägede ühes silmatorkavamas osas nn. Kilpkonna Peas. Pikitud rohkete fossiilidega ning äärmiselt vastupidav erosioonile on need kivimid kerkinud hiiglaslikuks pea sarnaseks moodustiseks, mis kõrgub Las Vegase kohal kui koletuslik kilpkonn. Teine silmatorkav mäetipp, Blue Diamount on samuti jäänuk-meenutus kunagisest ürgmerest. 225 milj. a. tagasi, mesozoikumis, dinosauruste ajastul, põhjustas maakoore liikumine aeglast merepõhja tõusu. Tänapäeva Moenkopi mägi on kõige noorem ja seega viimane mere sissetungi tunnistaja. On üldine, et pargi idapoolsetes osades ulatub hall lubjakivikiht põhisedimendist välja. Merevee madaldudes, alustasid ürgsed vooluveed Punaste Kaljude maastiku kujundamist. Punane kivimikiht koosnevad valdavalt raua, kvartsi, pruunikaspunase jasperi, kvartsiidi, lubjakivi ja dolomiidi osadest. Geoloogid kutsuvad seda Shainarumpi kihiks ja ta on kujunenud ajastul, mil ürgveed lõpetasid oma tegevuse ja niisket ajastut vahetas välja kuiv periood. Kokkuvõtlikult Las Vegase ümber olevad mäed on paljad, lamedatipulised ning enamuse ajast sinakashalli tooniga. Koidu ja ehavalgus mängib seal erinevate nurkadega, tuues esile kauniduse. Lasvegaslane armastab oma ümbrust. RedRockCanyonon linnast kõigest 15 minutilise autosõidu kaugusel, pakkudes matkaradu, mis nauditavad aasta läbi. Suvel ületavad temperatuurid oru põhjas tihti 95 * F (35*C), nii on kesksuve matku parem planeerida päeva jahedama poole sisse. Kanjonid on kitsad ning varjurikkad.  Kevad, sügis ja talv on varieeruvalt nauditavad. Kõige kenam aastaeg minekuks on kindlasti kevad - mai, aprill ja märts, mil kõrbki roheline.   Punase Kivi org pakub oivalisi vaateid kõrbele, maailmakuulsaid geoloogilisi objekte, üle 300 arheoloogilise väärtuse ning taimi ja loomi, mis iseloomulikud vaid Mojave kõrbele. See nüüdseks sootumalt kuiv regioon on lamanud madala mere all üle 600 miljoni aasta. Hall lubjakivi ning dolomiit formeerusid selle perioodi jooksul meenutamaks külastajale seda merd. Kui maa hakkas kuivama 225 milj. aastat tagasi, pesid mudad ja liivad läbi nähtavale tulnud maa-alad. See on näha tänapaeval kui valge ja punasevöödilised ning sokolaadivärvi savikildid. 45 miljonit aastat hiljem sai ala peidetud tuulepuhutud hiigelluidete alla.  

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga