Proua Kurg lendas Tartu linnas 23

Olen nime järgi Kurg ja elus pole lennanud, isegi lennukiga mitte. Ühel päeval tulin Tartu linnas Kungla tänaval bussist maha ja jalutasin Väike -Kaare tänava poole. Äkki, kohutav kohin selja taga. Mõte käis peast läbi, et kust see meri Kungla tänavale sai ja nüüd kaela tuleb.

Vaatasin seljataha- kohutavalt must taevas, tänavat enam ei näinud, kõiksugu prügi ja puuoksi- kogu see must kohisev kupatus tuli minu poole. Spurtisin, nagu ei kunagi enne. Jooksin kohutavas hirmus Väike-Kaare nurgani ja seal- põrkasin kokku teise jooksva naisega. Niiöelda laupkokkupõrge oli.  Karjusin: Ma kardan!!! Lõin küüned tema käsivarde ja hoidsin kui puust kinni.

Äkki tõstis tuul meid kahekesi maast lahti ja paiskas vastu aeda. Ei tea kui kõrgelt või kui kaugelt- ei mäleta. Prantsatus oli nii kõva, et aiavärav lendas lahti ja olime huperkuuti seal aias, teineteisest kinni hoides, maas.   See teine naine oli minu külge haakunud.

Hetk, teineteisest kinni hoides- tuli uus tuulehiil- lendasime taas, nüüd prantsatasime koos täpselt trepi ette maha. Nägin trepi käsipuud,raudset, püüdsime sellest kinni haarata. Kahekesi , teineteist hoides, haarasime trepi käsipuust ja hakkasime end ukse poole vedama. Jalad olid taeva poole,  kole raske oli see meeter- siis tehti välisuks lahti, üks naine ütles, et tulgu me sisse.

Kuidas tuppa saime- ei mäleta, olin esimese hooga hundikoera juurde laua alla roninud. Maja perenaine ütles, et lapsed olid aknast  suurt tormi  vaadanud ja emale öelnud: Tee ruttu uks lahti, kaks tädi lendavad õues!

Kirja pannud Aime.

23 KOMMENTAARI

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *