ESIMENE PÄEV
München on Baierimaa keskus. Juba Rooma riigi aegadel asustatud ala jõudis kaardile linnana siiski alles 8. sajandil . Seda tänu benediktiini munkadele, kes märkisid kaartidele moniker Munichen, mis tõlkes võiks tähendada munkade asukohta. Linna ametlikuks asutamisajaks peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati asula Heinrich Lõvi valitsemise alla. Müncheni saab täna sõita otse Tallinnast Lufthansa lennufirmaga. Lend kestab 2 tundi ja 20 minutit. Kõlab hästi, eksole.
Mõte Müncheni sõita tekkis hetkest, kui nägin, et pikka puhkust niipea ei ole ja miks mitte proovida ära üks pikka nädalalõpp. Teiseks huvi valida ise endale lend ja sinna juurde hotell . Põnev, paned endale kokku kõik ise ja samas tead, et turvaline ja kindel.
Igal juhul oli lennuk praktiliselt reisijatest täis. Istusin ja mõtlesin, et ilmselt on Müncheni sõitjaid ja huvilisi ikka tõesti palju. Lennujamas selgus, et kohvri võtsid välja ainult üksikud inimesed. Seega on München eestlastele hea koht jätkulennuks. Tõesti , Lufthansa teenindus pardal oli lahke ja sõbralik ning pakuti külluslikku hommikueinet .
Lennujaamast linna viivad rongid S1 ja S8. Õnneks on kõikjal viidad rohelise „S“ tähega. Rongid väljuvad iga 10minuti tagant ja sõiduaeg on 40minutit. Akna taga laiuvad kollased rapsipõllud ja õhus on tunda suve. Rong on mugav ja sõidab imevaikselt.
Südalinna jõudmiseks tuleb maha tulla peatuses Hauptbahnhof, inglise keeles Central Station.
Siit saab metrooga ( U) või rongiga (S) sõita igas suunas, kuid mina eelistasin broneerida hotelli jaama lähedale. Ühtlasi annab see võimaluse minna igasse suunda vaevata, kasutades ühistransporti või jalutada 15 minutiga Müncheni kuulsale Marienplatz’ile.
Esmane emotsioon seal oli, issand, see on nagu Brüsseli Raehoone. Uhke, stiilne ja võimas.
Ilmselt võimendasid muljet tänase päeva emotsioonid Münchenis, mis hoopis ajendatud jalgpallist. Igal juhul ei olnud võimlik nautida mul arhitektuuri ja kuulsat kellademängu, sest väljaku olid vallutanud Müncheni Bayerni fännid, kes lauldes ja hõisates ootasid oma kangelasi vastuvõtult.
Nimelt toimus eile kuum Meistrite Liiga finaalmatš Milano Inter ja kohaliku klubi Bayerni vahel ja paraku võitsid selle mängu külalised. Küll aga tundus, et Bayerni fanne see ei heidutanud, sest tunne oli linnas nagu Octoberfesti ajal.
TEINE PÄEV
Hommik hotellis oli rahvarohke, söök suurepärane. Selgus, et Saksamaal on täna Nelipüha ja see on riigipühana kõigil vaba. Tark on alati ennem reisi vaadata, kas sihtkohas mõni riigipüha pole, sest plaanitud muuseum või muu asutus võib hoopis suletud olla.
Igal juhul olid plaanid suurepärasest ilmast lähtuvalt minna jalutama Inglise aeda. Ligi 4 km2 vaheldusrikast loodust. Metrookaarti vaadates tundus, et peaksin sõitma 3-4 peatsust edasi ja olengi kohal. Imelihtne ja nii sinna suuna võtsimegi. Aeda siseneda on võimalik kahest kohast. Alustasime oma ringkäiku nö tagaaiast eesaeda – rohelusest, mis viis läbi koskede, salukeste ja lagendike Hiina Tornini. Vaadata sai ka teisi väiksemaid ja suuremaid ehitisi.
Teekonna vältel sai mitu korda lihtsalt istutud ja imetletud kohalike perelembust ja loodusesõbralikkust. Tundus, et kõik vähegi liikuvad münchenlased on otsustanud veeta oma pühadehommiku looduses. Kes päevitades, kes rattaga sõites või lihtsalt märjukest rüübates.
Päeva teisel poolel uitasime vanalinnas ja uudishimust tegime ka window shoppingut (sest pühade tõttu olid poed suletud). Ostuhuvilistele teadmiseks, et vanalinna jalakäijate tänavad võib jaotada nö silver ja gold shopping tänavateks. Esimeselt leiate poed Zara, Pimkie, H&M , GEOX, New Yorker, Zero, C&A jne. Aga Maximilianstrasse avarustest leiate klass kõrgema hinnaga poed: Burrberry, Prada, Daniel Fender, Anne Fontaine, Louis Vuitton, Dolce& Gabbana ning see loetelu võib jätkuda pikalt. Aga üldiselt leidub igale maitsele midagi, sest tänavad on pikad ja poode külluses.
Kuna päev oli pikk, otsustasime minna tagasi Marienplatzi. Õnneks oli see täna normaalses olekus ja pääses ligi ka sinna, kuhu ei saanud minna tänu eilsetele jalgpallifannidele. Kell viis õhtul sai seal võimalik nautida omapärast kellamängu. Uue raekoja fassaadil ilutsev mehaaniline kell on põhjuseks, miks paar korda päevas Marienplatz rahvaga täitub ja kõigi pilgud kellale on suunatud. Uhke kellamängu ülemine osa kujutab hertsog Wilhelm V ja Lorraine Renata pulmi 1568. aastal, alumine osa aga Schäfflertanz’i (püttseppade tantsu) – keskajal, pärast katkuepideemiat, kogunesid püttsepad tänavatele, et rõõm ellu tagasi tuua.
3 KOMMENTAARI
Loomulikult on Münchenis lahe – nii Luhfthanasa kui weissbier on Über Alles:-)
Lahe lugu, kusjuures algul vaatasin et mis pilt, selline torn Saksamaal 😀 Aga ongi 🙂
Teine pilt nagu Windowsi desktopilt 😀
Teine pilt ehk siis neljas pilt minu loogika järgi 😀