Kuna meie Eestimaa oli pikka aega paksu lumevaiba all ja kevad ei tahtnud kuidagi saabuda, siis kevadeootus ja -lootus saavutas enneolematu taseme. Aga mida polnud, seda polnud. Õnneks ootas ees töölähetus Pariisi. Ja kõik märgid andsid lootust, et sealt me ta leiame. 1. aprilli õhtul jõudsime kohale koos mahajääjate soovidega - tooge meile kevadet kaasa. Püüdsime jäädvustada kõikke kaunist lisaks kevadele.
9 KOMMENTAARI
pariis on minu suur armastus! olen seal paar korda sügiseti käinud. tore on vaadata ka kevadist meeleolu!
Olen käinud Pariisis ka novembris, kui meil suvi juba unustuses. Pariis oli siis veel roheline ja õitses, aga mitte sel määral nagu nüüd. Ja Eiffeli tornis oli siis väga tuuline ja väga palju rahvast.
Minu unistuste linn! Olen seal juba mitu kordakäinud, aga ikka tahan koguaeg tagasi.
Pariis kevadel…superilus pildivalik..:)
Paistab, et ajanihe on umbes kuu. Praegu meil kastanid õitsevad ja siis olid seal kohe-kohe õide puhkemas. Aga tol hetkel valitses meil veel talv ja Eestimaa oli lumme mattunud. Seda kontrastsem see reis oli
Minu jaoks lihtsalt võrratu linn olenemata aastaajast 🙂 Väga kaunid pildid Sul tehtud 🙂
Nii ilusad roosab puud ja tore sõber Surm. Kas enese tuttav sai portree tuviga omanikuks või ei vedanud nii palju? 😀
Ma arvan, et poisid said oma portreed tuvidega ka tehtud. Olid võõrad poisid. Ühed poisid Pariisis.
väga head pildid, tekitasid tahtmise minna uuesti ….. Pariisi.Aitäh!