Nordeaga Gotlandile – olime turistid 11

Esmaspäeval paistis Gotlandi kohal päike, tuult tegi küll juba korralikult, aga ega Nordea meestel polnudki plaanis sama päev Visbyst edasi sõita. Mõned on arvanud, et Visbysse ainult selleks sisse sõideti, et mind maha panna, aga nii see ei olnud – mehed oleks seal puhkepeatuse teinud nagunii, terava Läänemere laine otsas ilmnes ka paadil üksikuid toestamist vajavaid kohti, mida oli paras aeg just seal lahendama hakata.

Esmaspäev hommik algas pannkookidega. Sel ajal, kui Nordea mehed jalgratastel mööda Visby ehituspoode jmt tuuritasid, et oma kaunitari pisut vuntsida saaks, olime meie turistid. Mehed olid auto rentinud ja sõitsime, Ervin, Mait, Aivar, Veiko ja mina, Gotlandit uudistama. Aivar oli roolis, ühe käega juhtis autot ja teisega pidevalt pildistas midagi, vahepeal laulis ja laskus poliitilisse vaidlusse Veikoga, kes istus tagumises reas. Aivari erakondlik kuuluvus oli meestel pidevalt hammaste vahel, autos käis seletamine üle minu pea, sest istusin keskmises pingireas, kus üritasin ennast hästi väikseks teha ja vahepeal sosistasin üle õla Veikole, et olen sada prossa tema poolt. See polnd üldse mingi kuri jutt, kõik käis naljaga pooleks ja lisas reisile vürtsi. Pealegi tegi õudselt nalja, kuidas Aivar Sinimägede mehena, nagu ta ennast ise nimetab, põimis pidevalt jutu sisse selliseid sõnu nagu “tank” või “kaevik”, ükskõik, kas teemaks oli vabariigi saatus või hommikune võileib.

Peatusime suvalistes kohtades kuni saare lõunatipuni välja, et kõike kaunist pildistada. Vaatasime ka Burgsviki sadamat, aga põhilise aja otsisime siiski käiamuuseumi, mille viimaks ka Kättelvikist leidsime. Pool teed üritasin välja selgitada, kuidas on käi rootsi keeles, selle asemel, et teenäitajate käest lihtsalt kivimuuseumi järele pärida. Inime oskab ikka kõik lihtsad asjad keeruliseks mõelda.

Hooned olid suletud, aga väikest kivi purustamist ja käia veeretamist ikka tuli ette.

Maastik on saarel imeline, lagedatele põldudele ja heinamaadele vahelduseks pisut mägine, kõikjal teid ääristamas vinged kiviaiad. Gotland on suurel määral põllumajanduslik – lehmad, lambad, hobused igal sammul, sügisesed põllud mõnusalt sõnnikuhaisused, armsad majapidamised teede ääres, lendlevad põhukatused ja pontsakad tuulikud maastikke kaunistamas, autosid vähe ja inimesi justkui polnud üldse (hommikul lennujaama sõites taksojuhilt kuulsin, et elanikke on saarel 58 000 ja neist Visbys 21 500 ja et noored lahkuvad mandrile nagu meie saartelgi.).

Pilte sai tehtud suurel hulgal, panen siia isu tekitamiseks ainult üksikud. Pean Gotlandile tagasi minema, selge see. Slites jäi käimata, tutvumata jäi ka saare merelise ajalooga ja see on igatahes kurjast.

Pärast läksime Visby peale kõndima.

Leia fotolt neli pildistavat turisti!

Imetlesime arhitektuuri ja suundusime viimaks kaubatänavale, kus kaotasime ära Veiko, kes otsis paaniliselt tordipoodi (ära kunagi salvesta reisikaaslaste telefoninumbreid, eks ole!). Meie hüppasime sisse ainult tehnikaärisse, kus aitasin Ervinil telefoni osta (enklast och billigast Nokia). Kuna Ervinil puudus eelmises loos nimetatud naiselik ettenägemisvõime, oli ta oma telefoni voodis “ära uputanud”. Seal tehnikaäris algas mu eestlaste ilmareisi promo unistele rootslastele, kes vist tegelt ei uskunud, et ongi nii, et nende sadamas seisev katamaraan läheb ümbermaailmareisile. Jätkasin oma kuulutustööd hiljem hotellis ja hommikul taksos, aga ainus Visby sadamaga seotud uudis, mille juba kodus olles Gotlandi ajalehest leidsin, oli, et üks Rootsi purjetajapaarike on Gotlandi ja mandri vahelt merelt päästetud kuuemeetriste lainete ja 17 m/s tuule käest, kus nad abitult oma uue jahiga triivisid.

Peale väikest ostlemist peatusime kohvikus, et ennast pisut laadida. Aitasin Aivaril rootsi keeles soovitud võileiba nimetada ja mainisin nagu mokaotsast, et küsin hinda ka, mille peale Aivar hakkas kätega vehkima, et pole vaja. Selgitasin, et mul on vaja. No igatahes tahan ma alati teada, mis asjad maksavad, olgu siis tegemist kohvitassi või nööpnõelaga, pooleteisese eesti värk. A tegelt oli hinna järgi lihtne leida seinalolevalt menüült, mis on mis.

Väntan ilmareisijate rattal tagasi hotellist, kus käisin ennast enne õhtusööki sisse tšekkimas.

Lahkumise lugu tuleb järgmine…

11 KOMMENTAARI

  • R.F. kommenteeris

    Huvitav palju see Aivari võileib siis maksis? Ootan põnevusega järge 🙂

  • Marie kommenteeris

    Nojah, ega siis Riigikogu liige leiva hinda küsi 🙂 Aga mis teatud erakonda puutub, siis mul on mõnest vahel lausa kahju. Ei peaks ju ometigi olema nii, et nad pidevalt end õigustama peavad, aga näe on – miks see aga nii on, selle peale nad arvatavasti ei taha mõeldagi. Ma ka ei tahaks kui oleks kord mingis meeltesegaduses sellisesse erakonda astunud.
    Aga Aivar on vahva mees sellegipoolest, las tal siis olla see erakonnakiiks, mis meil sest 🙂

  • Ardo Part kommenteeris

    Jah, palju maksis Aivari võileib?

  • Ülle Raavel kommenteeris

    Ei noh, kui rahvas nõuab, siis tuleb vastata:) Võileivad maksid seal kohvikus miski 49.- kuni 54.- sek-i, kakao umbes sama palju kui Virtsu-Kuivastu praamil.
    Ma pean nüüd kohe juurdlema natuke selle üle, et miks see Aivari võileiva hind teile äkitsi nii hinge läks;)

  • Ülle Raavel kommenteeris

    Marie, Aivaril ei ole kindlasti mingit meeltesegadust, tal on põhimõtted;)

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Väga ilusad pildid- tõepoolest armsad majakesed 🙂

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Ma ei saanud aru, et mis mõttes uputas telefoni voodisse ära???

  • Ülle Raavel kommenteeris

    Siiri, magamisaseme kohal on Nordeal niiütelda aknad ehk luugid, mille tihendi vahelt tuli vesi sisse, kui laine hooga üle paadi käis. Telefon juhtus lihtsalt selle veenire all olema, mis luugi vahelt sisse pressis. Selles mõttes õpetlik lugu, et alati tasub telefoni merereisil hoida veekindlas telefonikotis, olgu siis kajutis või väljas tekil.

  • Siiri Kuus kommenteeris

    OMG,… selle peale poleks tulnudki… Õpetlik tõepoolest!

  • nele reilson kommenteeris

    mega kenad pildid Ja eelviimaselt pildilt leidsin need pildistavad turistid ka üles 😀

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    väga äge katus on sellel majakesel seal 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *