Kasutades ära oma head asukohta L6una-Saksamaal v6tsin ühel nädalavahetusel ette reisi s6branna juurde Zürichisse. See on üsna kallis l6bu, ent külastus tasus end väga ära.
Miks kallis l6bu? Nimelt on transport minu armasal naabermaal üsna kallis, s6it Baselist Zürichisse, teekonna pikkus umbes 75 km, maksab 35 frank, mis eurodesse arvestatult on natuke vähem kui 30 eurot. M6eldes, kui odavalt saab Tartust Tallinnasse, hakkab süda kohe valutama. samuti on tollid-trammid-bussid palju kallimad, aga lohutust pakub väga äge idee Zürichi linna poolt. Nimelt tasuta rattalaenutus, jätad 20 franki pandiks ja saad umbes 21.30ni linna peal ratatga ringi kimada.
Aga siis täpsemalt reisist, reedel asusin bussi peale, mis pidi mind viima Baselisse. Et vahepeal tuli busse vahetada, ostsin uue pileti, ma rumal ei mäletanud, et sama piletit näidates (kus sihtkoht kirjas) saab busse tasuta vahetada. Selle süsteemiga peab veel harjuma. Baselis pidin bussijaamast 6ige trammi/bussi/trolliga rongijaama minema ja peale väiksest muretsemist-ringivaatamist sujus k6ik ning olin Basel SBBs. Ja Baselist Zürichisse s6itsin pooljänest (st. s6itsin halbtaxga, millega ma ei tohiks s6ita aga et ma Internetist hindu uurides ei märganud, et hinnast arvestati halbtax maha, siis polnud see mul kurjusest plaanis) ning teesklesin terve tee magamist. Kuna tegu oli tunnise s6iduga saingi silmi puhata päevatööst.
Laupäeval käisime kirbuturul, odavas raamatupoes, kastaneid söömas ja järve ääres ning igal pool mujal RATASTEGA, mis k6ige olulisem TASUTA RATASTEGA. Mulle väga meeldis vabalt s6ita, mitte busse vms. oodata ja ringiga igale poole minna. Miks midagi sellist Eestis pole? Igal juhul kui päeva alguses oli natuke surmahirm autode pärast, siis päeva l6puks oli k6ik väga tore. Niisiis tutvusin linnaga ja üheks lemmikkohaks sai odavate raamatute äri, kus nt. bestselleri “Desert Flower” soetasin 1,5 frangiga samuti ka kuulsa fantaasiasarja neljanda raamatu “The Feast of Crows”-i. Sealt saab nii keele raamatuid, mänge, ilukirjandust, erialast kirjandust – täiesti imeline avastus! Uudistasime ka üht suurt kirbuturgu, kus ma leidsin endale mitu teeserviisi, 6nneks ma ei oleks neid ka parimalgi tahtmisel osta saanud, sest mul pole üli6pilasena väga püsivat kodu ning suurt hunnikut asju ma ei tahaks kaasas vedada kolides. L6unaks s6ime fondüüd, kuna s6branna oli fondüüpoti tänavalt leidnud, küll ilma aluseta aga selle probleemi lahenas ta kiiresti kui leidis potile imelise alguse ehk klaasid ja küünlad nind voila! Viimasena 6htupoolikul käisime Zürichi järve ääres istumas ja kuumi kastaneid söömas, nii h6rgud suitsuse maitsega kastanid, mmm! Toitu nautides avanes kaunis vaade tuledes Zürichile, v6iks arvata, et igati täiuslikult veedetud päev. Aga ei, me avastasime ühe tasuta kontserdi lähedalasuvas klubis ning 6htu läks vaid paremaks. Muusikat mängis imeline latiino bänd (millegipärast pole ma veel halba hispaania keelset muusikat kuulnud!). Zürichis leiab alati midagi toredat teha.
Pühapäeval otsustasime ühe mäe vallutada, Uetlibergi, kuhu oli umbes 2,2 km pikkune tee, mis sisaldas surnukshirmutavaid treppe (mind hirmutavaid siis), ent ma siiski triumfeerisin mäe üle. èlevalt oli vaade tervele Zürichile ja see oli imeilus! Tagasi alla tulles eksisime natuke ära, ent l6puks j6udsime tagasi s6branna koju ehk hea l6pp fondüüga nagu muinasjuttudes ikka.