Nädalaks taluperenaiseks! 16

See juhtus vist kolm aastat tagasi, kui sõbranna vanaema läks teiste küla naistega bussireisule Austriasse ning usaldas oma majapidamise meile. Nõnda kolisin kõrval külla ja sellest sai alguse nädalane kooselu, millesse kuuluvad hommikusöögid enne tööd, loomade (kanad, lambad) toitmine ning ka ohtlikumad tegelased nagu salakavalad rebased.

Eelteadmiseks nii palju, et mõlemad töötasime ka talu lähedal asuvas puukoolis, mis pani aluse igapäevasele rutiinile. Tõusime vara, tegime endale, koertele, kanadele süüa ja lasime lambad heinamaale.

Päeval töötasime puukoolis – rohisime, väetasime, istutasime  jne. Ja õhtul tegelesime loomadega ning püärast oli vaba aeg. Üks katsetus oli meil peale tööd banaanipannkoke kondentspiimaga teha, need on väga head. Sõbranna läks rolleriga kõrval külla poodi, see oli temast väga kangelasilik, sest vahepeal oli padukas alanud ja sõbranna naasis läbimärjana, ent hästi varustatuna.

Järgmine põnevam seik oli meid jälitav rebane, käis mitu korda õues ja meie ajasime jultunud tegelase lõuates minema. Kahjuks meie hirmusüsteem ei toimunud ja ilsmelt päisel päeval, kui meie tööl olime, suutis ta oma kuritöö toime pana. Sest pärast meie taluhoidmist oli paar kana siiski puudu ning ühel oli väga õnnetult paljas kael. Aga tuleb kanale au anda, oli pääsenud sõna otseses mõttes surma suust!

Pärast taluhoidmist kostitas vanaema meid  Mozarti kommidega ja kiitis meie perenaise oskuseid, mis vast vajavad veel lihvimist. Igal juhul oli see tore vaheldus ning võõras kohas elamine tekitas väikse teeloleku tunde.

Austustvääriv kana, kes rebasele tünga tegi paistab tagaplaanil.

Armsad loomad, kelle hingeelust eelmsiel suvel Saaremal palju kuulsin muinaslammaste kasvatajalt.

Poeg ja isa jõuvahekorda kehtestamas.

Tiik, mida kord on ka rohust puhastatud ja nõnda bikiinides solistades paar tunnikest mööda saadetud.

Saabub kanatoit koos kahe turvakoeraga.

16 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga