Muistne kaubandus ja Etioopia

Kui tahame midagi teada saada Etioopia vanema ajaloo kohta, siis ei pääse me kuidagi mööda salapärastest maadest, mille nimed on Punt, Meluhha ja Ofiir. Teadlased pole seni veel jõudnud üksmeelsele seisukohale nende maade geograafilises tuvastamises, kuid põnev on mõningaid oletusi teha ka amatööridel.

Punt

Vana-Egiptuse kirjalikes allikates on palju juttu maast, mille nimi oli Punt. Esimese teadaoleva ekspeditsiooni Punti saatis IV dünastia vaarao Snorfu umbes 2900 e.Kr ning sellele järgnesid paljud merereisid Punti, kust toodi kaasa viirukit, mürri, eebenipuud, elevandiluud, kulda ja elektroni. Sellel kaugel maal elasid ka ahvid, kaelkirjakud ja jõehobud. Vana-Egiptuse allikate järgi tegelesid puntlased karjakasvatusega, riietusid nahkadesse ja neil olid ka algelised relvad. Pundi täpse asukoha üle on teadlased palju vaielnud. Valdavaks on seisukoht, et tegemist on piirkonnaga, kus tänapäeval asuvad Jeemen, Eritrea, Põhja-Etioopia, Djibouti ja Somaalia. Proovime ka teha mõningaid järeldusi Pundist toodud kaupade alusel.

Viirukit saadakse mitmetest erinevatest taimedest, kuid tähtsaim taimeperekond nende hulgas on viirukipuu (Boswellia). Sellesse perekonda kuulub 24 liiki, mis on levinud Araabia poolsaarel, Ida-Aafrikas ja Indias. Parimaks viirukiks peetakse püha viirukipuu (Boswellia sacra) vaiku ning see liik kasvab ainult Omaanis, Jeemenis, Etioopias ja Somaalias.

Mürr on mürripuu (Commiphora) vaik, mida kasutatakse usutalitustel, meditsiinis ja parfümeerias. Mürripuud kasvavad Omaanis, Jeemenis, Etioopias, Djiboutis, Somaalias ja Keenias 250-1300 m kõrgusel merepinnast. Egiptuse reisikirjeldustest võib lugeda, et mürriterrassid asusid Pundis mõlemal pool merd.

Eebenipuud on raskem määratleda, sest sellesse perekonda kuulub 450–500 liiki, mis kasvavad praktiliselt kõigis maailmajagudes. Elevandiluud saadakse Aafrikast ja Indiast ning kulda leidub väga paljudes maades. Elektroniks nimetasid vanad kreeklased kulla ja hõbeda looduslikku sulamit. Loodusliku elektroni peamised leiukohad on Ameerika, Uus-Meremaa ja Ungari, kuid seda sulamit leidub ka Kirde-Aafrikas ja paljude muude maade kullaleiukohtades.

Kui vaatame Pundist toodud kaupade nimekirja ja eeldame, et kõik eelnimetatud kaubad olid pärit Pundist, siis saame selle salapärase maa asukohta veidi täpsustada. Viirukit ja elevandiluud leidub ka Indias, kuid mürr seal ei kasva ning seega võiks India välistada. Mürri leidub ka Keenias, kuid seal ei kasva viirukipuu  ja seega võiks ka Keenia välistada. Elevandiluu leidumise alusel saaks välistada ka Araabia poolsaare. Väga ammusel ajal elasid seal küll elevandid ja kaelkirjakud, kuid III aastatuhandel laiusid poolsaarel juba kõrbed ning elevante seal enam ei olnud. Jääb alles ala, kus asuvad tänapäevased Eritrea, Etioopia, Djibouti ja Somaalia. Ka Djibouti ja Somaalia (hoolimata sellest, et Somaalia kirdeosas kuulutati 1998 välja autonoomne Puntland)  võiks välistada, sest Adeni lahe rannikumadalik on kõrb ja rannikust kaugemal asuvatel Djibouti ja Somaalia aladel valitseb poolkõrb ja kuiv savann, kus elevandid, jõehobud ja kaelkirjakud ei ela. Elevante ja jõehobusid leidub Etioopia mägismaa orgudes ning kaelkirjakuid Afari nõos. Seega sobivad ainult Eritrea ja Etioopia ning vanema ajaloo puhul pole neil kahel erinevust. Eritrea piirid panid aastal 1890 paika itaallased ning iseseisvaks riigiks sai Eritrea alles 1993. Muidugi on olemas võimalus, et Punt oli Punase mere või Adeni lahe ääres asuv paik ja sealsed kaupmehed müüsid egiptlastele edasi kaugemalt toodud kaupu. Kuid ka sellise vahendamise puhul saab rääkida Egiptuse ja Etioopia kaubavahetusest III aastatuhandel. Seda arvamust kinnitavad ka Egiptuse muuseumi ja California ülikooli teadlased, kes uurisid kahte Briti muuseumis asuvat ahvimuumiat. Egiptuse allikate alusel on teada, et need ahvid toodi kunagi Pundist. Teadlased tegid kindlaks, et nende ahvide lähimad sugulased elavad tänapäeval Etioopias ja Eritreas.

Meluhha

Sumeri kiilkirjades on mainitud, et mägismaa Meluhha saatis III aastatuhandel Mesopotaamiasse porfüüri, väärispuitu, lõhnaaineid ja teisi haruldasi kaupu. Meluhha mustanahalised elanikud tulid ise oma laevadel Mesopotaamiasse. Meluhha asukoha üle vaidlevad teadlased seniajani. Arvatakse, et tegemist on Induse oru Harappa kultuuriga, kuid pakutakse ka Etioopiat. Nimetatud kaupade puhul on raske nende päritolu kohta midagi oletada. India draviidi rahvad on küll väga tumeda nahaga, kuid sõna mustanahalised viitab pigem Etioopiale. Sumeri kirjanuses leidub viiteid, et kuningas Assurbanipal külastas Meluhhat oma Egiptuse sõjakäigu ajal. Imelik oleks Mesopotaamiast Egiptusesse minna läbi India ning Induse orgu ei tahaks ka kuidagi mägismaaks nimetada.

Ofiir

Vanas Testamendis on juttu sellest, et Tüürose kuningas Hiram ja Iisraeli kuningas Saalomon saatsid laevad Ofiiri, kust toodi kulda, hõbedat, vääriskive, almugipuud, elevandiluud, ahve ja paabulinde. Mereretked Ofiiri algasid aastal 945 e.Kr. ning toimusid iga kolme aasta tagant. Ofiiri asukohaks on pakutud kõikvõimalikke kohti (Etioopia, Jeemen, Zimbabwe, India, Peruu, Atlantis). Kulla, hõbeda, vääriskivide ja ahvide päritolu kohta on raske midagi järeldada, kuid almugipuu, elevandiluu ja paabulindude kohta võiks midagi arvata.

Seniajani pole kindlaks tehtud puuliiki, mida Piiblis nimetatakse almugipuuks (heebrea keeles almuggini). Suurem osa selle küsimuse uurijaid peab millegipärast almugipuuks Indias kasvavat punast sandlipuud (Pterocarpus santalinus) ning ka mõnes eestikeelses Piiblis on almugipuu tõlgitud sandlipuuks. Kuid Piiblis on öeldud (II Ajaraamat 2.7), et Saalomon tellis almugipuud ka Liibanonist. Sandlipuu Liibanonis ei kasva ning tõenäoliselt oli tegemist Liibanoni seedriga. Seega peaks almugipuu olema Ofiiris kasvanud seedritaoline puu. Ka tänapäeval nimetatakse seedriteks paljusid punaka tooni ja lõhnava puiduga puuliike, mis tegelikult ei ole seedrid. Heaks näiteks on Aafrika pliiatsiseeder (Juniperus procera), mis kasvab Ida-Aafrikas ning on oluline komponent Etioopia kiriku Meskeli tseremoonial.

Paabulindude on 3 liiki ja kõige tuntum neist on Indias (rahvuslind) ja Sri Lankal elav sinipaabu (Pavo cristatus). Jaava paabu (Pavo muticus) on levinud Birmas (rahvuslind) ja Indoneesias ning Aafrikas elab kongo paabu (Afropavo congensis), kes on Kongo DV rahvuslind.

Tundub, et saame välistada Atlantise (sõltumata oma oletatavast asukohast oli ta selleks ajaks juba ammu merepõhja kadunud), Peruu (pole elevante ja paabulinde) ja Jeemeni (pole elevante ja paabulinde). Ka Zimbabwe pole usutav, sest miks peaks näiteks elevandiluud nii kaugelt vedama kui seda leidub palju lähemal. Jälle jäävad sõelale India ja Etioopia, sest mõlemalt maalt oli võimalik tuua korraga kulda, hõbedat, vääriskive, väärispuitu, elevandiluud ja ahve. Kuid Etioopia kasuks räägib tema suhteline lähedus.

Kõik eeltoodu on lihtsalt amatöörlikud oletused, kuid kindlasti on Etioopial olnud kaubanduskontakte kaugemate maadega juba tuhandeid aastaid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga