Moskva ja Kaasan 2

Enne Moskva-Kaasani rongile minekut käisime päeval au andmas Punasel väljakul asuvale Vassili Blažennõi kirikule (Kremli müüris olevale igavesele tulele praegu au anda ei sa, sest see on remondis). Selle kiriku lugu on seotud Kaasani khaaniriigi langemisega Moskva alluvusse.

Kaasanist mõeldi 16. sajandi Venemaal täpselt sama, mis Kartaagost Rooma Vabariigis Puunia sõdade lõpuaegadel, II sajandil enne Kristust. Kaasan delenda est, hüüdsid nii õigeusu kirik kui Moskoovias tärkav Vene impeerium. Metropoliit Makari teatas, et sõda Kaasani vastu on õigeusklike püha ristisõda. Kaasani alistamise viis isiklikult läbi Ivan IV ehk Ivan Julm.

Kurioosumina kirjutavad ajaloolased, näidates vene aadli omavahelisi suhteid, et 1530 jäi Kaasan võtmata, sest Glinskite ja Belskite suguvõsad ei jõudnud kokkuleppele, kumb neist esimesena peale võitu linna siseneb.

Ivan Julm alustas sõjakäiku Kaasani khaaniriigi vastu 1552. aasta sügisel.

Muslimid ronisid linnamüüridele, näitasid kristlastele perset ja lasid peeru. Nii kindlad olid nad oma kindluses. Aga oktoobri alguses linn langes. Järgneva viie aasta jooksul suruti põlvili kogu khaaniriik.

Kaasani vallutamine tekitas Venemaal tohutu patriotismipuhangu, selle olulisima sümbolina seisab Moskva Punasel väljakul siiani idamaist arhitektuuri meenutav kirik, mida enamasti tuntakse Vassili Blažennõi kiriku nime all. Vassili oli üks Moskva ullike, „püha hull“, kes oli ennustaja ja ravitseja. Ent 1560. aastal valmides pühitseti see kirik Kaitsja Jumalaemale, sest Kaasani linn vallutati just tema mälestuspäeval.

Ja nii nagu Ivani tegemistele kohane, olevat ta kiriku arhitektil pärast imeilusa töö valmimist silmad välja torganud, et meister enam kusagile mujale sellist toredust ehitada ei saaks. Aga see on legend, üks neist, mida Venemaa täis on.