Minu reis Portugalist koju! 2

A Minha Viagem para casa! Lagosest sõitsime Flavioga Lisabonni! Mina arvasin, et takso-elu käib igalpool enam vähem ühte moodi, et helistad ja noh tuleb? Portugalis ilmselgelt mitte, helistasime ja ütles et noh ma siis vaatan, poole tunnipärast äkki jõuab?

Meil on 8 rasket kotti ja kell kuklal, et buss väljub! Niisiis sai pagas selga haaratud ja teele asutud, mis sa ikka teed? Tee polnud küll pikk, aga umbes kolmakorda hullem, kui Tallinna vanalinnas tänav on! Ja selle peal kohvrit ratastega vedada ei ole just kõige lahedam! Higi voolas ja käed tahtsid otsast kukkuda, aga kohale me jõudsime ja bussile me saime, ning 4 tundi sai rõõmsalt bussi aknast Portugali loodust nautida.
Ja siis Lisabon!

Mina jäin bussijaama aega kulutama seniks kuni M. Coimbrast kohale jõuab ja F. läks oma hostelit otsima. Jube igav oli.. liikuda ma väga ei saanud, kuna mul oli 6 kotti! Nii ma istusin, mängisin telefonis automängu ja kuulasin muusikat!
Buss pidi jõudma M. küll üsna pea, aga kõik nii lihtne ja ilus olla ju ei saa. Nimelt sattus ta bussi peale mingi huligaanid, kes poolele teel politseiga jutustama saadeti, kuid mis omakorda bussi sõiduajale nii toreda tunnikese või rohkem otsa pani. Ometi jõudis buss tervelt kohale ning kõigil taas rõõõõõõmus meel.

Saime kokku ka M. sõbra Luisiga, kes meid majutas kaheks ööks ning sõitsime kaubanduskeskusesse sööma. Huge! Tohutu suur see keskus ning sööki saad valida põhimõtteliselt mida hing ihkab. Sõime ja läksime bowlingut mängima, nimelt oli seal kaubanduskeskuses suur “Fun center”, mis suht võrdub lõbustuspargiga, kamoon neil oli isegi ameerika mäed seal 😀

Mängisime, mina võitsin, sõitsime ameerika mägedel ning läksime koju ära.

Järgmisel päeval läksime linna peale kolama. Väga turisti ei viitsinud teha, käisime vaid Okeanaariumis nign Torre de Belém juures, muu oli rohkem niisama tiirutaarutamine linna peal, mis mulle väga sobis. Lõuna paiku saime veel ka F. kokku ning jätsime temagagi hüvasti. Õhtul sõime veel vägagi originaalset Pastei de Belémi, mis on siis Lisabonni originaalne nö maiustus. Super hea, ahju soe yummmmmi! Päris õhtuks jõudsime taaskoju. Jutustasime maast ja ilmast ning lihtsalt olime. Asjad pakkisin veel viimast korda kokku ning kurbus tuli hinge. Kurbuse kõrval oli ka elevus, kuid üsna pisike.

Äratus!!! 5:55 EI! Ma ju ei taha. Kas tõesti on see 6 kuud möödas? Ma ei usu!!! Ometi! Telefon näitab 4. augustit ning aeg on lahkuda… (et jälle kohtuda) Niisiis tellisime takso, mille juures olekul hoidsin ma küll hinge kinni, et kas nüüd õnnestub või ei… Õnnestus, küll noomiti, et eieiie takso tuleb tellida eelmine õhtu! :/ Imelik! Igatahes takso me saime ning raha ta meilt röövis, kuid olimegi lennujaamas.

Lisabonni lennujaamas oli veel mingi tobe korraldus, et juba enne chek-in´i justkui peaksid head aega ütlema saatjatele. Õnneks sai peale chek-in´i tagasi tulla. Niisiis sai ka tehtud. Check-in´is oli samuti õhukinni hoidmine, et kas nüüd vinguvad koti kaalu üle või ei… Õnneks mitte ning kergendus missugune! Nii möödus ka varuks jäetud aeg, täis naeru aga ka pisaraid!. Unustamatu tunne.

Äkitselt olingi lennukis, ümberringi soomlasi ja ka eestlasi, niivõõras…. Teen näo et ei saa midagi aru! Istun ja vajun unne! Lennukis kui tuli söögiaeg oli tore üllatus, kui anti veel viimane kordki päris Portugali kohalikku toitu – Tursa kala ja magustoiduks riisipudingut! Nii hea soe tunne!!! Super! Peale sööki vajusin veelkord unne ning suhtliselt uskumatu kiirusega olingi omadega Helisingis.

Majandasin end sadamasse ning panin jälle end oote-reziimile. Enne minu paadi väljumist oli aga 2 paati tühistatud kuna merel olevat torm olnud.. nii oli ooteaeg kergelt ärev, et kas siis läheb või mitte. Aga läks… ei tea kui õige otsus see nüüd oli kuna sellist paadisõitu pole küll varem saanud. Raputas, õõtsutas, kõikus, hõljus, ja kõik muud sõnad. Pool paati oksendas, suured mehed olid pikali maas ja näost kaamed.. suhteliselt naljakas vaatepilt. Olen alati olnud see, kellel läheb süda sellises olukorras pahaks, kuid seekord mitte – ju mu mõttes oli palju teisi (tähtsamaid) asju! Nii, väikse hilinemisega, jõudis aga paat linnahalli sadamasse ja olingi ma ametlikult Eestis.
Pere oli vastas ja nii oligi.. Kodus ootas must leib ja kama.. Tore.

Hetke tunne on aga, et tahaks koju tagasi… (Portugali!)

THE END

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga