Minu ema siin, Portugalis!!!! Osa 2 2

13. juuni – kolmas päev. Jõudsime omadea Douro jõe orgu, kus kasvatatakse kuulsa portveini viinamarju, seega iganurga peal olid nüüd viinamarja kasvandused. Ilm oli nüüdseks juba super ning silm aina puhkas aknast välja vaadates.Käisime ka linnas – Peso da Regua, kust sai alguse portveini värk. Mööda Douro jõge saadeti viinamarjad alla Portosse jne. Külastasime ümberringi veel väikseid külakesi.. ning lõpuks Lamego nimelist linna, kus oli bom Jesusega sarnane kirik – Nossa Senhora dos Remédios, mis on isegi võimsam ja uhkem kui Bom Jesus. 600 trepi astet ülesse.. HUH! Aga väärt! Üleval nautisime värsket apelsini mahla ning kui me alla tulime, nägin ma esimestkorda elus vikerkaart taevas, kui ei saja vihma ja taevas on põhimõtteliselt sinine. Khuul! Peale Lamegot külastasime Viseud, mis on väike linnake, kus suuremat midagi vaadata ei ole. Seal on ideepoolest küll kuulus kunstimuuseum, aga sinna me ei läinud... Niisiis panime auto esiotsa ööbimiskoha poole. Seekord suundusime Serra das Estrelas, mäeaheliku poole (tähemäeahelik).. kus taaskord vaated olid miljoneid vääärt, kahjuks pole mul hüppersupper fotokaamerat, vaid pisike seebikarp,, on suhteliselt raske kogu vadet edasi anda.. Ööbimiskoht oli meil külas niemga Manteigas, mis tähendab võid (nagu see leivamääre) =) Kohale jõudmine võttis tükki aega, kuna sõitsime 1900m pealt alla orgu nii 200—300 m peale, mööda kurve. 14. juuni – neljas päev, ja mulle viimane päev empsi ja Erkkiga. Esmalt külastasime Portugali kõrgeimat tippu – Torre (tõlk. Torn), mis asub 1998 m kõrgusel, juuni kuus eiti lund ei leidu ka 2km kõrgusel. Niisiis nautisime lihtsalt mägesid. Ilus. Pealae Torret suundusime edasi Coimbra poole, kuna emps lubas mu ära visata ning siis edasi sõita lõuna poole. Enne mägedest lahkumist külastasime veel Covilha linnakest, mis on ilus ainult juba asukoha pärast.Enne päris koju jõudmist, tabas meid aga ootamatu ebameeldiv üllatus. Lugu niisugune.. meie ees sõitis kiirabi, mitte kuigi kiiresti ning emps ütles Erkkile et sõidame mööda, Erkki aga vastu, et eiei meil aega on.. õige natukese ajapärast leidsime end aga autorivi järjnekorras kuna ees oli vastujuhtunud avarii veoautoga. Seega kui kokku panna, et me oleksime möödunud kiirabi autost ja sõitnud edasi veidi kiiemini, poleks lugu ilmselt olnud niin õnnelik nagu ta hetkel on. Keegi viga ei saanud, peale auto. Tee puhastati suhteliselt kiiresti... koos inimeste abiga.. (mitte nagu Eestis, mei eoleme politsei, tähtsam kui sina, lint ümber hoia eemale) kõik sai korralikult aetud ning 3h hiljem saime edasi sõita! Õnnelik õnnetus kõigile. Niisiis jõudsin mina omadega tagasi Coimbrasse, ning ema ja Erkki vurasid lõunapoole. Kuidas ja mis nad Portugalis edasi tegid tuleb nendelt küsida. Minu poolsed vabandused viiivituse pärast, aga kuna minu arvuti otsustas tuled kustukeeerata ekraanil, siis ei olnud mul eriti võimalik midagi kirjutada... Nüüd siis üritan tagasi reaalsesse ajja jõuda kiiruga! Pai ja nautige kuumust!

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga