Minek sinna, kust tuleb Tango!

Tee, mis viib meid kaugele, ei ole see, mis mõtlete... Ettevalmistused. Pakkida, pakkida, pakkida! Nii ütles Nelli - iga päev, ja pakib ikka viimasel võimalusel :) On juulikuu ja kotti lendab müts, talvejope, saapad... ma sõidan Argentinasse! Juhei! 1 2 3 START!

Nad rändavad nii päevast päeva…

Kell on 5 minutit enne kümmet hommikul, sisenen D-terminali… üks haaval tilguvad inimesed kohale, kes ema-isaga, kes kõige kallimaga, kes üksi…  Üldiselt on inimesed rõõmsa, elevil näoga, ühel suurem kohver kui teisel ning suured imestunud näod, kui kuuldakse, et Lisannal on kohvris ainult 12kg eest asju. O_o   Ütlen emale, et tavai adios!

Kell liigub 11-nele lähemale ning aeg on paati minna. Superstar ootab. 2h sõitu Helsingisse. Laeva sisenedes jääme sissekäigu juurde kobarasse nagu peata kanad ja ootame karja pealt juhiseid. Paki hoid jääb ära, kuna suur japside grupp on kõik juba hõivanud, nii võtame koha sisse baaris.
2 tundi möödusid kiirelt, sirvides  Vougi, süües, rääkides ja lihtsalt aega viites.
Helsingi sadamast oli meil tellitud transfeer lennujaama, seega käis see üsna valutult ning peagi sõitsime küllaltki mugavas bussis Vantaa lennujaama poole.

Ajaga meil laiata ei olnud, läksime check-in´i ja Salu tegi kogu töö meie eest ära, me olime nagu paid lapsed kõrval ja tegime kõik mis kästud. Kotid said Argentina poole teele saadetud hakkasime ise oma gate otsima. Kuna Vantaa lennujaam ei ole kuigi suur oli see üsna lihtne.

Leidsime, ootasime ning lendasime.
Lend läks rahulikult, kuid nalja rohkelt. Nimelt oli ühel tüdrukul mingi nalja soon peal ning nalja sai päris hästi. Ilmselgelt ei ole mõtet neid nalju väga siia kirjutada, kuna niikuinii enamik lugejatest ei saaks nendes aru – nt nagu „pushing the button“ – where´s my blanket?? – ei saanud ju aru  HAHAHHAA
Lennukis saime süüa-juua. Ja nii need 2,5 h läskid – jube aeglaselt ning juba hirmutav tundus üksipäini mõte, et ees ootab veel suurem osa lendudest.

Pariisis maandudes Charles de Gaulle´i lennujaamas otsisime endale juba teadaoleva gate üles ning kes läks jalutama, kes hängis niisama veetsime me seal igatahes ligi 5 h lennujaama aega. Mina  sisutasin osa ajast filmi vaatamisega, mille valik osutus täiesti heaks, kuna sai naerda kõvasti, kui ka natuke kaasa tunda. Filmiks oli siis „Life as we know it“. Head näitlejad ja palju nalja, beebi on seal ülilahe.

5h läks üsna kiiresti ning peagi oligi käes boardingu aeg ning nii hakati kõiki lennukisse toppima. Tegu oli siis seekord üsna suure lennukiga, väidetavalt 247 kohaline. Ahoi. Esimene klass tundus küll päääris mõnus, kuid väga ei saa kurta ka economy üle, kuna igalühel oli oma telekas ja tool nagu lennukitool ikka. Beebidel oli aga see-eest vapsee luksus, nimelt nii kui lennuk oli õhus toodi igale beebile hälli moodi asi ja kinnitati seina külge nii, et nad said sleepi lasta terve öö mugavalt voodis. Vedas.

Kõige pealt sai lennukis uudistatud teleka võimalusi, mis seal teha sai või vaadata. Vaatamiseks oli seal ikka kõikesugust, nii filme, tv-sarju, muusikavideosid, loodus-saateid jne. Mina vaatasin natuke Simpsoneid ja Sõpru ja How I Met Your Motherit jne.  Päris tore oli. Üpris varsti sai ka süüa, päris korralik praad, koos salati ja magustoiduga. Võtsin kõrvale kerge valge veini, et peale sööki ikka uni parem tuleks. Söök söödud, mugavalt (või noh nii mugavalt kui see tool lubas) seadsin end sisse, et magama jääda. Ahjaa enne jagati igaleühele veel pakike esmavajalikuga öisele pikale lennule. Pakike sisaldas kõrvaklappe, silmaklappe, kõrvatroppe ja niisket salhvakat. Nii siis panin oma uued silmaklapid proovile ning kõrvatropid võtsin enda omad (kuna mul on lihsalt paremad) ning hakkasin võitema siis 13,5 h lennu pikkusega (mis selleks ajaks oli jub ligi 2h võrra lühemaks muutunud).

Läbi öö oli uni kõikuv ja hüppeline, aga midagi ikka vist nagu sai. Vahepeal kesest ööd ajas mu stjuardess üles, ja käskis rihma kinni panna. Üsna ruttu sain ka aru miks – me olime mingi õhuaugu tsoonis – lennuk lendas ikka alla ja üles, alla ja üles. Läbi unesegaduse väga hirmus ei olnudki pigem lahe.
Järgmine kord kui silmad avasin oli lennu lõpuni veel ligi 5h jäänud, otsustasin veel magada või vähemalt proovida. Uuel katsel oli jäänud veel 2h ning siis hakati juba vaiskelt süüa pakkuma ning päris Ok oli olla. Sõime hommikust, jõin kohvi ning peagi hakkasimegi maanduma.

Stjuardess: Welcome to Buenos Aires! Ah laaheeee!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga