Mida teised Eestist arvavad? Vahetusõpilased räägivad!

Anekdoot jutustab, et kui ameeriklane, jaapanlane ja eestlane loomaaias elevanti vaatavad, mõtleb ameeriklane, et palju raha see loom väärt on, jaapanlane, et kuidas ta ehitatud on, ja eestlane juurdleb, et huvitav, mida elevant minust arvab. YFU Eesti, kelle igapäevatöö on vahetusõpilaste elu korraldamine, võib seda sulle rääkida.

YFU (Youth For Understanding) on rahvusvaheline vabatahtlike organisatsioon, mis toetab noorte arengut ja loob eneseteostuse võimalusi, korraldades 15–18-aastaste koolilaste vahetusaastaid ümber maailma. YFU Eesti rakuke saadab Eesti lapsi piiri taha ja võtab vastu välisõpilasi, kes käivad Eesti koolis ja elavad Eesti perekondades.

YFU Eesti on 20 tegutsemisaasta jooksul vastu võtnud ligi 280 õpilast, kel igaühel tekib Eestist ja eestlastest oma arusaam. Allpool toome sinuni mõned nende põnevamad kommentaarid ja naljakamad juhtumid.

  • Kui ma Eestisse tulin, olin ma täiesti kindel, et õpin eesti keele ära. Siis ütles keegi mulle, et ei tea – see on kõige raskem keel maailmas. Aga ma sain hakkama!
  • Kui ma Eestit nende riikide nimekirjas nägin, kuhu ma sõita saaks, ei teadnud ma sellest midagi. Aga nii oligi huvitav – tulla riiki, millest ükski mu sõber iial polnud kuulnud.
  • Mu õpetaja nimi on K. Murd. Aga mina ütlesin talle kogemata proua Mõrd…
  • Kui ma Eestisse jõudsin, oli kõik nii kummaline ja uus. Aga varsti harjusin oma uue eluga ära ja nüüd tundub siin elada mugavam kui mu kodumaal Tais.
  • Mind tõsiselt üllatas, et eestlased peavad kõike ise tegema. Aga olen õppinud seda hindama. Näiteks poes – te peate ise oma ostetud asjad kotti panema. Ja kui ma oma Eesti isaga bensiinijaama läksin, astus ta ise autost välja ja pani püstoli paaki. Tais olen ma harjunud, et kõik see tehakse minu eest ära.
  • Tais kutsutakse inimesi, kes riisi kasvatavad, maa selgrooks, sest Tais söövad kõik iga päev riisi. Ma arvan, et Eesti selgroog on kartulid.
  • Mu meelest on väga imelik, et Eestis on ainult üks mees, kes kõigi seebiooperite tekste loeb!

Veidi statistikat ühe keskmise vahetusaasta välisõpilastelt:

  • Saunas käisid kõik õpilased peale ühe ja enamus lugematul korral.
  • Talvel pärast sauna vees/lumes karastamist harrastasid vaid pooled.
  • Suusad said alla kõik peale kahe, üldjuhul kooli kehalise kasvatuse tunni raames.
  • Metsa seenele said enamus noori.
  • Teatrit külastati keskmiselt 3,3 korda, lisaks kaks õpilast, kelle pered olid teatriga seotud ja kes käisid teatris igal nädalal.
  • Kinos käib keskmine vahetusõpilane aasta jooksul 7,5 korda.
  • Verivorsti proovisid kõik peale ühe.
  • Sülti julges maitsta vaid pool õpilastest.

Toredamad keeleapsud:

  • Vihmavari – vihmaravi
  • Korter – kontor
  • Kole – ebailus
  • Veame kihla – teeme kihlus
  • Iseloom – koduloom
  • Teeb häält – hääletamine
  • Sääsed – sääskud
  • Unustamatu – unistamatu
  • Mul on palav – mul on palavik
  • Kolmapäev – kolmaspäev
  • Purskkaev – borškaev
  • Kukk – meeskana
  • Ujuma – uisutama
  • Puhkama – puhastama
  • Südames – süda mees

Pered, kelle juures välisõpilased Eestis peatuvad, on väga erinevad ja nende ring laieneb pidevalt. On hulk peresid, kes on võtnud enda juurde õpilasi juba teist või kolmandat korda, kuid on ka neid, kellel sel aastal saabub juba viies või kuues õpilane.

Vahetuspereks saamise võimalus on igal Eesti perel, kes soovib tavapärasesse pereellu vaheldust, uusi kogemusi, keelepraktikat – eelkõige aga unustamatut aastat. Programmis osalevad pered saavad võimaluse näha koduriiki teisest kultuurist pärit noore pilgu läbi, tutvuda uute keelte ja kultuuridega, suheldes vahetult näiteks hispaania või saksa keelt emakeelena rääkiva õpilasega.

Kõige olulisem vahetuspereks saamise juures ongi soov avada oma süda ja kodu noorele gümnasistile, kellega koos muudetakse aasta mälestusväärseks. Kindlasti ei ole määrav kodu asukoht ega võimalus pakkuda õpilasele omaette tuba. Otsus vahetuspereks saamise kohta sõltub pere motivatsioonist, tahtest ning soovist silmapiiri avardada.

Kas tunned, et tahaksid samuti pakkuda kodu mõnele välisõpilasele ning sellega oma laste ja pere maailmapilti avardada? Kui nii, siis võta ühendust YFU Tartu osakonnaga telefonil 7 305 964 (Diina Tuulik). Lisainformatsiooni saad YFU kodulehelt ja Facebookist

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga