Mida peab meeles/silmas pidama, kui lennata Küprosele…

Kindlasti on vaja uurida, missugune on Küprosel ilm. Temperatuur võrreldes Eestiga on oluliselt teine (mis tähendab, et sooja talvemantli asemel võib kaasa võtta vaid kerge kevad-sügismantli Küprose talvel). Otselende võib olla Küprosele raske leida, kuid kui kaua internetis surfata, võib osutuda hea pakkumise otsa.

Kuna minul kaua aega ei olnud, et omale kõige sobivam pilet leida, siis leppisin sellega, mida mulle pakuti, seda teiste kaasreisitjate kaudu. Nimelt olid teised oma lennu juba varem broneerinud ja minul oli vaja vaid see sama lennu marsruut endalegi hankida.
Tallinn- Kopenhagen (Taani)- Larnaca (Küpros).Küpros ei ole just väga kaugel (kuigi oodatust kaugemal), kuulub ta ka Euroopa Liitu.
Lend algas pühapäeval kell 18.10 ja lõppes esmaspäeval kell 11.50 (ajad on kohalikud), siis võib arvata, kui mitu tundi selle aja sisse mahub ja kui mitu tundi sellest tegelikult lennukis viibisin. Siin peab mainima, et Küprose ja Eesti aeg on sama ning Küprosel keeratakse kella samuti kui Eestis.Kopenhagenisse jõudsime kell seitse õhtul kohaliku aja järgi. Selle järel oli meil aega kuni kella seitsmeni hommikul, mis teeb täpslt kaksteist tundi. Kindlasti jõuab selle ajaga ka kenasti lähimasse hotelli sõita ja öö seal veeta, et hommikul, puhanuna ja kergema enesetundega, järgmise lennu peale minna.

Meie tegime teisiti- peale Kopenhaagenisse jõudmist, jäimegi lennujaama. Kopenhaageni lennujaam on väga põnev – suht suur, paljude poodide, restoranide ja muude äridega, mida külastada. Peale lennujaama jõudmist einestasime veidi; vaatasime, kuidas väljas pimedaks läheb ning samuti seda, kuidas inimesi aina vähemaks ja vähemaks jääb. Mulle väga meeldis see aeg lennujaamas; mitte söömine, mida ma ei teinud (ostsin hoopis mingisuguse Rootsi tervisejoogi ), vaid see atmosfäär, mis lennujaamas valitses- inimesed saabuvad ja väljuvad; hästi suur tahtmine oli erinevaid ärisi külastada ja üht-teist endalegi osta. Tundus, et see käib kuidagi väga lendamise sh ka reisimise juurde .

Kui me söönud , joonud ja jutustanud olime, siis proovisime leida terminali, kust meie järgmine lend pidi väljuma. Kuna seda oli raske leida, siis käisime lennujaama ühest osast teise ja kuna aeg oli väga hiline, siis leidsime ühe nurgataguse koha, kuhu jäime mõneks tunniks kaarte mängima, muusikat kuulama ja muud ootamist lõbusamaks muutvaid tegevusi tegema.

Selle ajaga tekkis suur väsimus. Magama küll ei jäänud, mille põhjuseks võis olla selle lennujaama osa huvitavad toolid, kus istusime! Tegu oli kindlasti Taani enda disainiga, mis on ju väga iseenesest mõistetav!

Üsna pea sai meil sellest kohast küllalt ja hakkasime lennujaamas jälle ringi kolama. Öö oli, kuid lennujaamas täitsa vaikne ei olnud- mõned inimesed peale meie olid samuti otsustanud ööseks lennujaama jääda, nii võis mõnes kõrvalisemas kohas leida toolidel pikutajaid. Samuti olid töölised millegi ehitamisega ametis, mis vahetevahel kõva müra tegi.

Kuna meil ülevalolemisest hoolimata siiski midagi teha ei olnud, võttis üks tüdruk oma läpaka ja näitas filmi. Filmi hästi vaadata ei saanud, kuna jäi kohati stoppama, aga kui filmi sisule mõelda, siis ehk oligi parem, sest vägivalda oli seal siiski liigselt! (sellistes olukordades on internet ja igas versioonis sülearvutid lausa hädavajalikud)

Nii me siis filme enam rohkem ei vaadanud ja otsisime järgmise koha, kus edasi oodata. Leidsime täitsa mõnusa restorani, mille juures olid paremad ootetoolid, kui eelmises nurgataguses kohas. Nendel ootetoolidel oli väga mõnus; arvan, et sain pool tundi korralikult magada.

Siis hakkas juba meie lennu aeg lähenema, mis tähendas seda, et me leidsime oma terminali ja läksime oma lennu ootesalongi.

See teine lennuk oli veidi teistsugune ja võibolla et isegi pool tühi. Lennu jooksul püüdsin ma magada, sest tegelikult olin väga väsinud! Selle lennu juures midagi söödavat lisaks ei pakutud, kui siis lisa tasu eest, mis oli erinev sellest, mida esimese lennu juures pakuti. Teise lennu juures, muide, tahtsin söödavat rohkem, kui esimese juures!

Kui Larnaca lennujaama jõudsime, oli kell ca 12 päeval. Lennuki pealt läksime bussi, mis viis meid pagasi terminali, kust edasi siirdusime välja, kust leidsime inimese, kes meid juba ootas, et hotelli viia.
Mida siis täpsemalt arvestada!?

Kohvrit pakkides on vaja kindlasti vaadata, et võtad kaasa nii väikesed särgid, seelikud ja kleidid, kui ka soojemad püksid ja pluusid. Kliima on soe, kuid kui õhtu kätte jõuab, on tuuline ja jahe, millega on vaja kindlasti arvestada, et nt haigeks ei jää.

Küprosel on väga soe ja väga ere. Ära päikeseprille unusta, sest päikesega harjumine võtab aega ja enne kui koju tagasi lendad ei ole samuti mõtet prillide peale kulutama hakata, kui sa seda juba varem teinud ei ole. Päike on väga kõrgel, kuid teeb olemise väga soojaks ehk tegelikult palavaks. Tuult on piisavalt, et kuumust veidi jahutada. Seda on vaja kindlasti mainida, et kliima on palav, kuid suht niiske.

Lained kõrguvad vahel väga kõrgele (tuule tõttu).

Mäed on tihedalt igal pool. Loodus väga roheline ei ole (palmid on kindlasti erandiks), pigem ära kuivanud looduse värvi maastik!

Mere ääres on kenad villad ning mööda rannikut asetsevad mitmed hotellid üksteise kõrval.

Küprosel on vasakpoolne liiklus.

See, millega arvestama peab, on aeg. Kas minna talvel või suvel; see on väga suure erinevusega. Küprosel ongi kaks aastaaega, nö suvi ja talv. Suvi on palav ja kuiv (vihmata), talv on tuuline ning ka vihmane.

Ühe nädala soovitus Küprosel veedetava puhkuse kohta leiad minu järgmisest kirjutisest  -> Minu soovitus – üks nädal Küprosel.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga