Meie aasta reisid 2019

Jätkame vahvat traditsiooni ja kogume taas kokku Meie aasta reisid!

Anna, tootejuht – Borneo

Minu aasta reis 2019 oli kindlasti Malaisia ja Borneo saar.

Üheskoos nii suurlinn kui ka ehtne džungel. Loomi, keda enne ei ole kohanud – orangutang, ninaahv ning igasugused muud ahvid ja pärdikud. Kuala Lumpur oma tänavaturuga, millest on teinud eraldi saate ka Antony Bourdain. Aasiale omaselt head hotellid, hea teeninindusega ja seda kõike vähema raha eest kui Euroopas unistadagi oskaks. Minu jaoks on Aasia alati kohaks, kuhu tagasi minna ja õnneks on sealkandis ka avastamist nii palju, et jätkub aastateks. Ning neil, kel soovi Aasias ringi rännata, siis Kuala Lumpur võiks olla selleks vahepeatuse linnaks, et edasi minna.

***

Merylin, sissetuleva turismi projektijuht – Alpi roadtrip

Ma armastan väga roadtrippe ja sel suvel võtsimegi sõpradega koos ette suvise reisi Alpides. Reisi algus ja lõpp oli Saksamaal Münchenis, kuid külastame ka Austriat ja Šveitsi ning läbisime põgusalt ka Itaaliat ja Lichtensteini, kokkuvõttes külastasime nädala jooksul 5 riiki.

Oleme elukaaslasega varasemalt läbinud sellised ägedad mägiteed nagu Transfăgărășan Rumeenias, Hải Vân Pass Vietnamis ja Stelvio Pass Itaalias, seekord oli eesmärgiks sõita läbi Grossglockneri alpitee. Kuna poisid on meil natuke petrolheadid, siis seekord tavalisest autorendist autot ei võtnud, sest Münchenis asub BMW Welt ja sealt on võimalik keskmisest ägedamaid BMW-sid rentida üllatavalt mõistliku hinnaga. Sõit kulges ootuspäraselt mõnusalt, läbi väikeste alpikülade, mööda lumistest mäenõlvadest ning päikesepaisteliste aasade vahelt. Pikemalt oma reisil peatusime Lõuna-Saksamaal Bodensee järve ääres, pisikeses Lindau vanalinnas. Lindausse olin alati tahtnud minna, kuna Lindau vanalinn asub väikesel saarel järve sees. Ja see oligi nii mõnus, kui ma ette kujutasin: kitsad vanalinna tänavad, järvevaade, hea söök, külm vein, soe ilm… Täpselt see, mida puhkus tähendab

***

Kädi, turundusspetsialist – Ukraina roadtrip

Kunagi ammu enne augustit mõtlesime, et võiks teha ühe väikse autoreisi kusagile lõuna poole. Et noh oleks äge. Sinna see mõte jäi. Augustis põrutasime suheliselt null ettevalmistuse pealt Odessasse. Paak kütust täis, passid kehtivad ja tuld! Mõned konservid, vesi ja priimus ka autosse. Eesmärk võimalikult kiiresti kohale jõuda, pikemateks peatusteks Lviv ja siis juba Odessa.

Vist olekski kõik hästi sujunud, kui me pole vahepeal Valgevenesse, mis on viisariik, eksinud. Juhtus see nii, et Leedust saime välja ja mina küsin, et huvitav, mis see lühend „BY“ seal autonumbrite peal tähendab, et jube palju on neid kuidagi ümberringi (kui aus olla, siis mõni Leedu ja Poola numbrimärgiga auto oli siiski ka). Igatahes olime me Leedust väljas ja mitte veel Valgevenes, kuhu me poleks niikuinii sisse saanud, sest meil ju polnud viisat. Lahenes hästi, pöörasime vahealas autonina tagasi Leedu poole ja läbisime kogu kadalipu uuesti (põhjalikud kontrollid igal pool piiridel, isegi sportlastele mõeldud soolatablette vaadati kahtlase pilguga). Sõit lõputuna näivatel Leedu ja edasi Poola teedel, saatjaks äike, mis kottpimeda öö valgeks sähvatas, on muidugi omaette elamus.

Lviv – imeline linn! Soodne, kaunis, sõbralik… Sinna lähen kindlasti veel tagasi. Sobib ideaalselt pikema nädalalõpu puhkuseks ja saab ka lennukiga.

Odessa… ta vist sobib sulle või mitte, igatahes meid ta ehmatas tol öösel, kui saabusime. Ma siiani ei mõista, miks seda ülistatakse aga vähemalt on käidud ja nähtud. Eks augustis ole seal kuum ka ja pigem tahaks konditsioneeri lähedusse hoida, kui (kuri)kuulsatesse randadesse põrutada. Hinnad on muidugi oluliselt kallimad kui Lvivis. Ja seal liikus ringi mingi omapärane seltskond ebareaalselt lühikeste seelikute ja võltslisadega naisterahvaid ja nende läheduses tingimata habetunud üleõlakotiga noormehed, kes ei paistnud veel omavahel tuttavad olevat aga enne, kui järgmine ristmik või baar tuleb, seda kindlasti on. Kahtlase maiguga kontingent.

Aga jutt läheb liiga pikaks juba, ega ma reisikirja kirjuta. Tagasiteel põrkasime veel läbi Lublinist – sest seal elas pikalt minu vend ja üritasin tema jälgedes käia. Samuti imeline väike linn, toreda vanalinna, kohvikute ja tuleneelajatega. Armas.

Olime teel nädal aega ja läbisime umbes 4500 kilomeetrit (eks väike põige Valgevene piiri äärde andis ka “mõned” kilomeetrid juurde). Magasime nii voodis kui Odessas mere ääres autos. Jõime ohtralt nalivkat ja sõime ehedat okroškat. Õudsalt lahe oli!

Ukraina teed… mis nende kohta lõpetuseks öelda, et mingigi viisakus säilitada. Kui kiirtee üles leiad, siis jääd ellu (mida ei saa öelda jalakäijate kohta, kes sealkandis teed juhtuvad ületama…). Kui ei leia, nagu meie, sest navi valib kindlasti otsema tee, arvestamata sellega, et teed ei ole, siis kujuta korraks ette kuumaastikku või Tallinna teid peale lume sulamist. Nüüd korruta see arvuga tuhat ja saad enamvähem aimu, millised olid aukude suurused sel “teel”. Sõjasaagiks kõverad veljed (minimaalne kaotus, neid tuleb reeglina veel).

Ja äsja jõudsime tagasi Poola roadtripilt (Kaunas, Varssavi, Krakow, kokku 3000 kilomeetrit/3,5 päeva). Juuni lõpus oleks vaja ära käia Nizzas (aega on meil selleks 2 nädalat ja ikka autoga). Sõidame veel!

***

Liis, reisikonsultant – Tai, Türgi, Kreeta

Igal aastal mõtlen, et järgmine aasta EHK tõmban reisimisega tagasi aga siis on see jälle käes, kus istun pea iga kuu kohvrite otsas. 2019. reisiaasta tegime lahti Taimaaga. Olime Pattayal, Koh Changi saarel, Koh Maki saarel ning ka Bangkokis. Koh Mak oli täpselt see Tai, mida ma lootsin näha, aga muu mind väga ei üllatanud. Vaid see, et lapsed olid pika trippimise ajal väga tublid!

Aprillis avasime suvilahooaja Türgiga, meid ootas rahva lemmik Turan Prince hotell, mis võttis meid aprillis vastu väga soojalt ja meeldivalt.

Sel aastal oli mul kindel plaan põgeneda oma sünnipäevaks. Vaatasin, kuhu saaks kiiresti ja ei peaks olema päris nädalat ära. Tegime mehega romantilise nädalavahetuse Kreeta luksushotellis Nana Princess. See oli tõsine wow ning saar ise hakkab mulle igal korral järjest rohkem meeldima! Muidugi see, et tahtsin sünnipäevaks põgeneda, ei õnnestunud, sest sõbrad olid hotelliga kokku leppinud, et mind ootaks sünnipäeval ikka üllatus toas! Tegelikult nii tore!

Suvepuhkuse veetsime sel korral taas Suvilas – Kemeris. Suvine Türgi on minu jaoks natuke liiga kuum, õnneks olime võtnud swim-up-toad ja ilmselt pole ma kunagi niipalju aega vees veetnud kui sel korral.

Reisiaasta lõpetasin Suvilas, sain neljandat aastat järjest kutse luksushotelli Maxx Royal auhinnagaalale! Seekord nautisime head toitu ja spaamõnusid ning uhkeid pidusid. Ilm on külm ja vihmane, kuid hotell kompenseerib selle kõik. Koju tulin seekord uhke esikohaga, mida ma ikka veel uskuda ei suuda! Aitäh mu parimad kliendid ja suurepärased partnerid, et olete mind usaldanud!

Reisimiseni!

***

Lili, reisikonsultant – Seišellid

Minu selle aasta kõige oodatuim reis viis mind eksootilistele Seišellidele (mitte et mulle poleks meeldinud suusareis Alpidesse ja jalutamine varakevadises Genfis, puhkus Tuneesias Djerba saarel, veinipealinn Bordeaux, Lyoni suvealguse tähistamine suure muusikalise avapauguga, Atlandi ookeani surfirannad Prantsusmaal, Kosi saar või Iisrael, mis nagunii minu lemmik on ja kuhu ma aastas ikka rohkem kui 1 kord satun), kuhu ma ammu olin igatsenud minna, et näha oma silmaga ja katsuda maailma suurimat seemet (seišellipalm Coco de Mer) ja hiidkilpkonni. Tahtsin näha neid suuri kivirahne valgel liivarannal ja ranna kohale kaardunud palme. Boonusena sain veel 30-kraadise vee- ja õhutemperatuuri, peegelsiledat läbipaistvat ookeani ja hullutavaid laineid, parajalt päikesepaistet ja troopilist vihma. Iga hommik algas värskelt pressitud puu- ja juurvilja mahlaga, süüa sai ohtralt kohalikku kala ja maitsta kohalikku rummi. Ma pole küll rummi sõber, aga kohalik Takamaka rummitehas on mõelnud ka minusugustele ja valmistab spetsiaalselt naistele mõeldud mahedat ananassi rummi. Paadisõitude tipphetk saarte vahel (Mahe, Praslin, La Digue, Moens), türkiissinisel veel, oli delfiinipere ilmumine paatide kõrvale.

***

Age, partnersuhete juht – AEGLASE REISIMISE KUNST. Inglismaa matkarajad omal käel.

Kui Big Ben, Pickadilly, Shakespeake, Beatles ja muud muusikalid on aegade jooksul ära imetletud, tasub maale sõita. Suurbritannia paremad palad on minu meelest hoopiski linnast väljas, kus on avarust ja õhku, maamõisad, lambad, kiviaiad ja pubid. Olles ise enda teejuht, saad valida jõukohase tempo ja marsruudi ning kujundada sobiv ning meelepärane retk endale, oma perele või sõpradele.

Aga kodutöö tuleb enne ära teha. Näidisradu, matkakaarte, teekonna kirjeldusi ja väga asjalikke soovitusi leiad hõlpsasti netist, näiteks SIIT, SIIT, SIIT või SIIT.

Ettevalmistatud matkaradu, mille hulgast valida, on ligi 7000. Valikus on nii kerged, mõõdukad, keskmised kui rasked rajad, saab valida lapsekäruga või maastikurattaga läbitavate marsruutide vahel.

Kuna ilm on siiski oluline faktor matkamise juures, tasub alati hoida tagataskus plaani B juhuks kui ilm veab alt.

2019 kõndisin krahvkondades Dorset ja East-Devon (The Jurassic Coast World Heritage Site).

***

Hele, sissetuleva turismi projektijuht – 2020 00:00-20:00

Budapestis on üsna tavapärane uut aastat vastu võtta Doonau jõel, kus erinevaid aastavahetuse kruiise leidub igale maitsele ja rahakotile. Vana-aasta viimasel õhtul looklevad piki Doonau kaldapealset pikad piduliste järjekorrad, kes ootavad oma laeva. Kõigil on küll pisut jahe, aga ülev meeleolu ei lase ennast segada ja terve kaldapealne kõlab naerupahvakutest. Nii möödusid ka meie uue aasta esimesed tunnid Doonaul ühel väikesel jõelaeval, millelt avanes meeliülendav vaatepilt kaldapealsetele valgustatud lossidele ja ilutulestikule.

Budapestis asub üle saja kuumaveeallika ja nende peale ehitatud termidest tuntuim on stiilne 1913. aastal ehitatud Széchenyi. Midagi mõnusamat on raske välja mõelda kui 1. jaanuaril külma ilmaga kuumavee (väli)basseinis mõnuleda. Varajaste esimeste külalistena (nipp ka tulevikuks) saime mõnda aega nautida keiserlikku luksust – kõik 13 sisebasseini, 3 välibasseini ja erinevad saunad olid peaaegu vaid meie päralt. Selleks ajaks kui teised pidulised kohale jõudsid olime meie juba teel järgmisse sihtpunkti.

Budapestist kõigest 40-minutilise rongisõidu kaugusel asub muuseumitest, galeriidest ja klassikalistest vanadest hoonetest tulvil väikelinn Szentendre, kus veetsime päikeselise ja mõnusa pärastlõuna.

Szentendre on romantiline linnake kus siin-seal on tunda „kääbiku-arhitektuuri“ hõngu. Linna ilmestavad salapärased tänavasopid ja võlvitud väravad, mõnusad restoranid ja kohvikud.

Szentendre väärib kahtlemata külastamist kui vähegi aega on.

2020. aasta 20nes tund algas meie jaoks ülivõimsate orelihelide saatel Püha Stefanuse Kateraalis uusaastakontserdil.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga