Matk oma kodukandis- Võru ja Põlvamaal 42

Sõbranna tuli oma mehe ja lastega esimest korda külla ja otsustasime minna ühiselt järve äärde telkima. Oli imeilus suvine päev ja mõtlesime minna mitmeks päevaks.

Läksime ühiselt meie autoga. Sõitsime Kooraste Kõverjärve äärde ja valisime telkimiskoha. Kahjuks oli sel päeval päris palju telkijaid ja RMK puhkekohta me ei saanud oma telgiga pressida. Aga leidsime teise kena kohakese, kus samuti oli grillrest olemas. 

Tundsime end tõeliselt vabalt, grillisime ja jutustasime, nagu ikka matkal.. Kõiki tegevusi ei mäletagi, aga õhtul läksime magama telkidesse ja nautisime veel tähistaevast ja mõnusat ööd oma telgiukselt.

Öösel ärkasime abikaasaga selle peale, et hirmus kärgatus oli ja meie telk oli jubedalt märg- kusagilt oli vihmavesi sisse tulnud… Õues ladistas meeletult ja pikne kärkis kõikjal.. Oh taevas.. Igal pool olid ju ümberringi puud.. Kobisime oma telgist kõik kolmekesi autosse ja püüdsime seal veidi magada..  Sõbranna telgist ei kuulnud me sel hetkel piuksugi, arvasime, et nende telk on ilmselt parem ja pole vett läbi andnud. Ei hakanud seepärast neid äratama.  Kartsime üpris väga, et kui äike peaks mõne puu maha murdma kas telgi või auto peale.. Jube..
Hommikul kui silmad lahti tegime, siis oli ilm nii meeletult ilus, et poleks arvanudki, et äike ja vihmasadu oli. Kõik oli nii värske, päike paistis, linnud laulsid.. No mida Sa hing veel ihkad 😀

Sõbranna oma mehe ja kahe lapsega ajasid ka end telgist välja ja minu küsimuse peale, et :” Kas teie telk on kuiv?”, vastas sõbranna naerdes: ” Ma kohe näitan kui kuiv” ja tõmbas telgist lina, millest väänas päris palju vett välja 😀 
Siis võtsime kõik asjad telkidest välja kuivama ja läksime jalutama ühiselt. Minu poeg jooksis ja tundis end hästi, kuni kukkus üleni mudalompi ja tilkus mudast. Kui sõbranna temast pilti tegi, siis pahandas mu pahur poeg väga ja oli solvunud 😀 Aga me ei lasknud sellel intsidendil end häirida, sest märjad, mudased riided sai ju järves kenasti ära loputada ja õues oli üsna soe.  Jalutasime, vaatasime ringi ja järsku oli meie ees nii palju kukeseeni, et…  Loomulikult ei lasknud me juhust käest ja korjasime kenakese saagi :).Tagasi minnes avastasime, et see rahvas, kes oli RMK platsil eelmine päev telkimas,  nad olid kõik juba jalga lasknud.. Me olime seal metsas, järvede vahel (seal on 2 järve kõrvuti) täiesti omaette. Küll oleks nüüd hea olnud jääda sinna kauemaks, nagu alguses plaan oli, aga meie telgid, linad ja tekid ja kõik muu tavaar polnud ikka veel kuivaks saanud. Otsustasime siis meiegi koju sõita..

Mul oli sel hetkel kodus ootamas tiigerbokser, kelle olime jätnud kööki, et ta ei saaks minna magama meie voodisse.  Te ei kujuta lihtsalt ette mida see koer oli korda saatnud.
Tol ajal oli meil köögist just välja lõhutud suur ja vana, lohmakas talupliit, et teha sinna uus ja pisem, korralik pliit. Köögi seina sees, pliidi juures oli pisike auk tekkinud pliidi lammutamise käigus.. pisike, umbes kanamuna suurune tellisetükk oli sealt ära kukkunud.. Kui me aga koju jõudsime, siis koer ootas kenasti köögis.. Tal oli süüdlaslik nägu peas, aga rohkem halba me ei aimanud veel.. Kui siis aga toa ukse lahti tegin, siis tahmased koerakäpa jäljed olid tatsunud edasi tagasi meie magamistoa ja selle nn. “pisikese”augu vahel. See auk oli koeral nii suureks rammitud, et ta kuidagi läbi mahtus sealt august ja see auk oli seal tahmane, sest see oli pliidi lõõri koht .  Koer oli niimoodi “kenasti” oma tahmaste käppadega meie voodisse läinud.. Aknalt oli ta rebinud maha kardinad ja kummalisel kombel põles isegi magamistoas tuli.. Kuigi, me kindlasti kustutasime tule.
Kujutate ette millise katastroofiga meie telkimine lõppes 😀

42 KOMMENTAARI

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *