Malaisia – rikas ja vaene Kuala Lumpur 10

Pärast 13h lendamist, esimest korda Euroopast välja, maandume Tallinnast 8972 km kaugusel Malaisia pealinnas Kuala Lumpuris. Lennukist väljudes tunnelis on õhk kuum ja niiske, inimesi on palju ning keegi ei liigu. Ei jõua ära oodata, millal saab värsket õhku hingata. Natuke aega hiljem seisan süsimusta taeva all (väljas on jälle pime) ja avastan naeruga, et nii ongi, kõik on endiselt sama. Lämbe, magus ja niiske õhk, inimesed on igalpool...Esimestel päevadel avastasin linna hostelite häid ja halbu külgi ning külastasin Nigeeriast pärit üliõpilast Alasot, kes oli elanud Malaisias juba mitu head aastat. Geograafiat armastav noormees teadis täpselt, kus asub Eesti. Sisustasime õhtu oma kodumaadest vesteldes. Tema ja ta sõprade jaoks kõlas üsna uskumatuna fakt, et Eestis on ainult üks riigikeel ning, et suusakeskustes tehakse talvel kunstlund. Valge šokolaad maitseb pigem nagu juust ja üleüldse mis veider tegevus on kelgutamine - sõidad alla ja siis jooksed jälle üles tagasi ning nii kümneid kordi. Lisaks valmistas Alaso meile Malaisia rahvustoitu Nasi Lemak (kookospiimaga valmistatud riis, mida kohalikud söövad nii hommikuks, lõunaks kui ka õhtuks erinevate lisanditega) kanaga. Viimane oli nii tuline, et isegi mu tšillit väga armastav õde poleks suutnud sellest tükkigi ära süüa. Õhtu lõpuks käisime basseinis ujumas ning avastasin, et olen ainus naissoost ujuja. Mitmed 30.aastate ringi naised, pikkades trikoodes, alles õppisid. Tänavatel ega avalikes kohtades siin muide naisi üldjuhul suitsetamas ei näe. Alaso sõnul küsitakse naistelt, kes seda teevad: "How much?". Esimene õhtu Malaisias oli kahtlemata huvitav. Ka sain asjalikke näpunäiteid, millal ja millist ühistransporti kogu selle linnakära sees kasutada.  Rongipilet on 1 MYR (1 MYR on u 3,3 EEK), seega loobusin taksoteenusest ning otsustasin odavuse kasuks. Muide taksoga sõites peaks hinda alati enne küsima. Järgmisel päeval külastasin kaubanduskeskust, kuhu väga abivalmis hosteli administraator mind juhatas. Sisse minna oskasin, välja tulla enam ei osanud - hoone oli lihtsalt üüratult suur. Segadust suurendasid aktiivsed müüjad poekestest, kuhu juurde vähegi seisma julgesin jääda. Tõenäoliselt pole orienteerumine lihtsalt mu tugevam külg, sest õhtul Petronas Twin Towers'i juurde jalutades suutsin jälle ära eksida. Petronas Twin Towers on 5. maailma suurim torn(452m) ning kohustuslik vaatamisväärsus Kuala Lumpuris. Ühe torni sees asub samuti hiiglaslik kaubanduskeskus ja pimedas on see hoone imeilus. Teine Koht, mida tasub külastada on KL Tower. See on maailmas suuruselt 5. telekommunikatsioonitorn ja turistid on lubatud esimesele vaateplatvormile (276m), kus avaneb hea vaade nii kaksiktornidele kui kogu linnale. Pildistasin kõike vähemalt kolmest erinevast küljest ning hiljem külastasin Tower'i kõrval asuvat loomaparki. Lindudega pildistamise ajaks ilmub turistide seast kiirelt välja kohalik mees, kes tehtud pildi eest raha nõuab. Inimesed oskavad siin kõigest raha teha. Kohalikelt teed küsides on kõik sihtpunktid alati nii kaugel, et kohe kindlasti on vaja takso võtta (taksot ei tellita vaid juhid sõidavad mööda linna signaali andes ja taksot pakkudes ringi). Nii oli ka chinatown'i minemisega. Otsustasin siiski jalutada. 5 minuti pärast olin kohal - nurga taga. :) Chinatown on turg, kus müüakse igasugust kraami tõeliselt odavalt. Üsna šokeeriv oli aga jalutada mööda lihalettidest, kus +30C õhutemperatuuri käes müüdava kala ja loomaliha kõrval olid leti peal kaks paksu kassi puuris. Müüja põrnitses mind ja mu fotoaparaati päris tigeda näoga. Rikkuse ja vaesuse kontrast on Kuala Lumpuris üldse suur. 5* hotellid ja kaubanduskeskused asuvad vaheldumisi väikeste tänavakohvikutega, mille põrandal jooksevad ringi rotid. Ühel hommikul leidsin hosteli lähedalt lemmikkohviku, kust sai osta väga odavat värskelt pressitud mahla ning nii algasid kõik mu järgmised hommikud Kuala Lumpuris - sõbralike inimeste, päikese ja värske mahlaga. Järgnevatel päevadel proovisin ära veel kõikvõimalikud tundmatud puuviljad(neid on Malaisias tohutult palju) ja toidud, millele pilk peale jäi ning vaatasin ära Kuala Lumpuri Aquaparki vee-elukad. Teel veel tundmatusse Austraaliasse, seisis minu taga lennujaamas kaks eestlast, kellel oli sama reis ette võetud. Uskumatu, kui väike on ikka maailm. Nädal Kuala Lumpuris möödus natuke liiga kiiresti ja arvan, et teiste Aasia riikidega võrreldes mõnevõrra kallimas Malaisias on veel palju põnevaid kohti, mida lihtsalt pean külastama.

10 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga