Maa müsteeriumid

Olin hirmul, et võin sellel kuuldult imekaunil maal üleküllusest lõpuks pettuda või muutuda igatsusest harjumuspärase kliima järele koduhaigeks. Kujutlesin, et need saared võivad olla küllastunud võõrast kultuurist ja vulkaanide tõttu eluvaenulikud. Kui sukeldusin Hawaii kõrgetesse mägedesse ja ta kõrgmaa vihmametsadesse ja piinatud viljatutel, ohtlikult ilusatel laavaväljadel viibides muutsin oma arvamust. Tundsin, et võiksin olla eemal inimrohkedest randadest ja seda kogu järgneva elu. Olin otsustanud vaadata Hawaiid mitte kui paradiisi, isegi mitte kasutada seda sõna. Esimesel pilgul nägin neid saari kui hõljuvaid vanglaid- iga saar ette määratud eriliselt lühidale eluajale, triivimas hukule. Ometi osutus sõna "paradiis" tõeks, sest on raske leida võrdväärsemat sõna kui see. Lühike kui üks päev elust antud maikärbsele kevadel, kuid vaimustav sellest hoolimata. Esmalt viibisin ma seltskonnaga Kauail, seejärel Big Islandil. Teine reis Hawaiile viis mu aga Oahule. Kauai on saartest vanim, Big Island noorim, ainus saar kus laava ikka veel voolab, Oahu raharohkeim. Moodne geoloogia peab Hawaii teket mitte vähem luulelennuliseks, kui Polüneesia legendid ja laulud. Teadus väidab et 30 milj aastat tagasi kui suured kontinendid olid piiratud oma rudimentsedesse kujudesse, olid Hawaii saared ikka veel kui pelk immitsus pulbitsevat magmat 20 000 jalga allpool merepinda. 4 milj. aasta eest ujutas seesama vedel laava merepõranda üle. Aeglane oli laava kogunemine ja kihtide teke. See kuhjas kihte kihi haaval kuni lõpuks üle merepinna kerkis roos saare näol. Sisejõudude möju kestis edasi ja magma voolas ookeani põhja mööda kagu suunas edasi, venitades ka saarteketti. Samas ujutas sula magma kogu Vaikse ookeani plaadi üle. Paat aga liugles loodesse kandes äsja formeerunud saari endaga. Esimesena tekkinud maakoore mõras formeerusid Hawaii loodesektoris Kure ja Midway saared. Tänapäeval on siin rohkem kui 130 saart - laidu, mis kõik moodustavad Hawaii arhipelaagi. Geoloogid püstitasid hüpoteesi et "kuum pott", nüüdseks peamiselt Big Islandi alal, võib jääda suhteliselt statsionaarseks ja et loodeosa saartekett vajub aastas 3-5 cm, mis otsene tagajärg mägede suure massi vajutusele sula magma peal. Kuna Kona rannik on vajumas 1 cm võrra dekaadis, samas Big Islandi ikka veel aktiivse vulkaanilise tegevusega Mauna Loa ja Kilauea vulkaanid lisavad regulaarselt laavat, mis annab maismaad juurde. Hawaii on ainus USA osariikidest, mis kasvab territooriumilt juurde ja seda loodusikul teel. Big Islandilt 20 miili kaugusel on ootamas 3000 jalga allpool ookeanipinna Loihi - Seamount ehk Meremägi, et kerkida üle ookeanipinna ja teenida välja saare kaunis nimetus. Sagedased pursked on toonud seda järjest lpinnale lähemale ja ühel päeval võibki sündida uus maa. Big Island ehk Hawaii saar on teistest vanematest kasuvendadest kõige unikaalsem. Miks? Saar moodustab 63 % osariigi territooriumist. Oma 266 miilise rannajoonega ulatub saar pea 95 miili põhjast lõunasse ja 80 miili läänest itta. Kamukahi neem on saarel kõige idapoolsem punkt ja Ka Lae kõige lõunapoolseim. Vulkaanitipp Mauna Kea kõrgub saare keskosas ja on eksisteerinud juba 3500 aastat. Ta igavesti valge lumemüts teenib Mauna Keale õigustatult maailma kõrgeima nimetuse. Madalaim saare tippudest Kilauea, tõuseb ainult 4078 jalga. Ta nimi tähendab rahutust ja tegelikkuses ta ongi maailma kõige rahutum vulkaan. Viimase 100 aasta jooksul on ta pursanud keskmiselt üks kord iga 11 kuu kohta. Hawaiilased usuvad et Pele -tulejumalanna asustab igat Hawaii vulkaaniketi vulkaani, kuid ta kodu asuvat Halemaumani kraatris Kilaueal. Kilauea on ka kõige paremini teaduslikult uuritud vulkaan, sellel töötab alaline observatoorium, mis ehitatud kraatri servale. On arvestatud,et järgmine purse võib esineda Puna piirkonnas. 1959 aastal ärkas ellu Kilauea Iki kraater, seda pärast 91 aastat suikumist. Kuigi voolud sellest polnud eriti suured tekkisid ometi fumaroolid kraatri servadelt. Kilauea on olnud väga rahutu eriti viimase paari aasta jooksul. On toimunud purskeid igas kuus korra ja arvatakse neid jatkuvat veel pikaks ajaks. Suurimat aktiivsust on üles näidanud Pu’u O’o kraater. Igaüks,kel võimalik seda meeldejäävat loodusnähtust näha võib olla õnnelik. Saare ehitajaks peavad hawaiilased oma jumaldatud tulejumalannat Pelet. Jumalanna nimi tõlkub otseselt kui ”vulkaan”; “tulepüünis” või “laavapurse”. Kui jumalanna vihaseks sai nuttis ta tulepisaraid,mis langesid maale ja jahtudes moodustasid maa. Vulkanoloogid ütlevad, et saared on hiiglaslik küngas jahutatud basaltlaavat mis ümbritsetud biljonite polüüpskelettidega, mis on moodustanud korallriffid. Hawaii saared on nn. Kilpvulkaanide koonused, mis purskuvad nõrgalt ning vulkaaniline materjal kuhjub seetõttu väljavenitatud kilpkonna sarnaseks kilbiks. Big Island on suurepärane näide ühest kilpvulkaanist. Niipea kui laava ulatud üle merepinna, hakkab ta tohutu kaal vajutama maale pitserit. Lõplik kaater moodustub siis kui laavatuub, mille kaudu magma ulatud maapinnani sulgub. Rohkem purskeid saab toimuda vaid perioodiliselt ja need katavad juba olemasoleva saare kui härmatis titaanlikul koogil. Tuul ja vesi võtavad järgnevalt võimust. Niinimetatud välisjõud skulptureerivad toorest laavat nii kaljulõhedes kui orgudes. Kord ümar ja sile Kohala mägi või ükskõik milline teine muutuvad aastatega sakilisteks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga