Paljukannatanud kreeka rahvas pidas eelmisel nädalal pidu – käes olid kreeka õigeusklike suurimad pühad – lihavõtted. See on kõige ilusam ja püham aeg, Kreekas, kõik sõidavad koju. Tänavu sattusid pühad maikuusse, ilm suviselt lämbe. Mitte igal aastal ei saa Paasapühade ajal meres ujuda, õhtud on soojad ja lihavõtte-põõsad õitsevad mühinal.
Kreeka lihavõtted algavad õieti juba enne paastu katoliiklaste Mardi Gras’ sarnaste pidustustega. Arvatakse, et see pika peo traditsioon pärineb Dionysose aegadest. 40-päevase paastu ajaks pidu lakkab. Elavnemine toimub viimasel nädalal, kui esmalt pühapäevasel teenistusel tähistatakse Jeesuse viimaseid päevi elavana.
Terve lihavõttenädala osalevad hommikustel ja õhtustel teenistustel ka need, kes muidu suurt kirikus ei käi. Kirikutesse, mis on külades tihti väikesed õdusad kabelisarnased ehitised, ei mahu soovijad ära ja jutlusi kuulati kirikuplatsidel.
Neljapäeva õhtuks saab pühitsemine õige hoo sisse. Õhtune teenistus on tavalisest pikem ja selle käigus tuuakse kirikusse ristil olev Jeesuse kujutis. Kellad löövad ja mõnel pool ollakse kirikus valves kogu öö.
Reede varahommikul kaunistasid meie küla naised kiriku lilledega. Kogu reedese päeva lõid kirikukellad, õhus oli viiruki, nartsisside ja hüatsintide lõhna. Õhtuse teenistuste tipphetkeks on kummitusliku meloodia ja liigutavate sõnadega Jeesuse leinava ema itk. Kristuselt võetakse naelad kätest, ta vabastatakse ristilt, mähitakse valgesse riidesse. Teenistusele järgneb rongkäik vähemalt ühe puhkpilliorkestri, küla tähtsaimate ametimeeste ja suure hulga küünlaid kandvate inimeste osavõtul. Surilinas Kristus võetakse kaasa, mitmel pool Kreekas langetatakse lipud poolde masti.
Jeesuse ülestõusmise teenistus laupäeva ööl vastu pühapäeva lõpeb traditsiooniliselt preestri hüüdega: „Tulge ja võtke valgust!“ Inimesed läidavad oma küünlad preestri küünlast, mille valgus tähistab ülestõusnud Jeesuse valgust. Küünalde algvalgus on väidetavalt pärit Kristuse Püha Haua kirikust Jeruusalemmast.
Ettevalmistused õhtuseks peoks algasid juba hommikul, kui meie perenaine pani potid tulele. Naised valmistavad paasaleiba tsoureki. Keedetakse tohutul hulgal mune, mis kõik, meenutamaks verd, mida Jeesus ristil valas, erkpunaseks värvitakse. Viimane toit, tänase päeva puhul tehtav supp valmis südaööks, kui kirikust koju jõuti. Külalised said juba varem maitsta kitsehautist. Õhtul 10 paiku hakkas rahvas kirikuplatsile kogunema. Hallipäiste meeste toimkond jagas tulijatele suppi, saia, mune ja veini. Kõigil olid kaasas küünlad, mis peavad kustumata jõudma koduste altarite ette. Kui tuli ei kustu, on õnn tagatud järgnevaks 12 kuuks. Kirikuaeda pandud laudade ümber kogunesid üle maa koju sõitnud pered. Kohalikest selgelt eristuvad võõrad veeti kättpidi melu sisse ja hoolitseti, et vein ja munad võtmata ei jääks. Mehed võtsid üksteisel kätest kinni ja hakkasid pikas rivis tantsima. Lõpuks veel tulevärk, mis seguneb kõikjalt kostvate hüüetega „Kristus on üles tõusnud!“ Paast on läbi ja kõik lähevad kodudesse pidusöögile, koksitakse mune ja peetakse pidu.
Pühapäeva pärastlõunal melu jätkub, traditsiooniliselt küpsetatakse tervet looma – enamasti kitse või lammast, vardasse aetud looma sisikonda, ajusid jm, süüakse ohtralt ja külaväljakutel tantsitakse ja lauldakse. See on paljude kreeklaste lemmikpäev.
Vaikne pidu jätkus veel selle nädala algul.
Jah, ja mõnel pool Kreekas põletatakse pidustuste käigus Juudase kujusid.
