Kool ja jääreis 5

19 de Fevereiro de 2010 Escola e viagem de gelo! Vaikselt raske on uskuda, et möödas on rohkem kui neli nädalat ning, et peagi täitub üks terve kuu minu äraolekust Eestist!!!

Möödunud nädalal algas niiöelda minu jaoks kool. Loomulikult eeskujuliku õpilasena tahtsin esimeses loengus kohal olla, mis sest et tegu oli esmaspäeval kella 9-se loenguga. Äratus kell 7 ja no worries. Ruum oli põhimõtteliselt teada, aga mõtlesin igaksjuhuks veidi varem minna, ennetades igaksjuhuks muudatusi vms. Hommikune jalutuskäik oli meeldiv, ilm oli soe ja mõnus. Nii olingi juba omadega Polo I-s (See on ülikooli kampustest siis nö see pea koht, kus on enamus osakonnad jne). Ilma muredeta leidsin üles ka ruumi ja olin juba põhimõtteliselt rõõmus, kui lugesin uksepealt silti, mis sisaldas minu loengu nime ja midagi veel ja kokkuvõttes sain aru, et ruum milles loeng olema pidi on ära muudetud. Niisiis oli mu ennetav käitumine ära tasunud. Asusin otsima siis antud ruumi, kuid keegi ei teadnud kus või mis ruum see üldse selline on. Nii ei õnnestunud mul oma esimesse loengusse minna. Kuna ma lihtsalt ei leidnud seda ruumi üles.

Nii kondasin ma mööda linna, käisin poes ja nautisin ilusat ilma. Pealelõunat kui tagasi ühikasse jõudsin kuulsin et ilm oli suhteliselt halvaks pööranud ning välja ma enam ei läinudki..

Teisipäeval oli meil siis ametlik vastuvõtt ülikooli poolt, peeti kõnesid ja värke. Käisime ka lühituuril Ülikooli peahoones, kus on praegu ainult õiguse osakond. Nägime vapustavat ülikooli raamatukogu mis on nagu wow.. kuulsime natuke infot ülikooli ajalookohta. Nimelt on siis mu ülikool asutatud 13. Sajandil 1290 aastal Lissabonnis. Mitu korda pendeldas ülikool Coimbra ja Lissaboni vahelt kuid lõpuks jäi ikkagi Coimbrasse pidama 1537 aastal. Ideepoolest peaks olema see ülikool Euroopas vanuselt kolmas (Bologna ja Salamanca järel) Ülejäänud ajaloo kohta saate ise lugeda.

Peale ülikoolituuri käisime väiksel linnatuuril, midagi suurt uut ma selle tuuri jooksul ei näinud, kuna ma siiski olin selleks ajaks juba põhikohad vist ära käinud.. siiski käisime Se Nova ja Se Velha kirikutes sees, kus ma veel polnud käinud. Kirikud on mulle alati meeldinud.. mitte usutõttu nagu paljud teavad, kuid see mis kirikutes on mida nad hoiavad endas – ajalugu, traditsioone, palju lugusid..

Õhtul ootas meid ees veel Welcome Erasmus Party, mis toimus mingis uues kohas, kus me veel käinud polnud – Pop Fresh või midagi sarnast, iseenesest ei olnud kohal viga midagi v.a. muusika ja hinnad..

Õhtu läks nagu siin kombeks suhteliselt pikale ning koju jõudes oli hea unne vajuda. Nii oli meid siis ametikult vastu võetud.

Kuna teisipäev on siin suur peopäev möödus kolmapäev suhteliselt sarnaselt kõigile – magades.

Neljapäeval oli mul võimalus uuesti proovida kooli minna.. ka seekord otsustasin igaksjuhuks minna varem, juhul kui midagi muudetud on.. Siiski seekord oli koht sama ning mul õnnestus osaleda oma esimeses loengus. Portugali keelses… jei.. kuigi põhiasjadest sain ma seekord siiski aru, ei usu ma et järgmine kord sama tore on.. kui see kordne loeng oli ainult informatsiooni jagamise jaoks ja kestis 30minutit siis edaspidi hakkab see kestma 4 tundi … portugali keeles. Enjoy! Eks näis kuidas läheb. Mul on seal juba oma grupp, kellega peame grupitöö tegema ja värki. Saab huvitav olema. Rääkisin ka õppejõuga, ning kõik oma eksamid ja asjad saan ma teha ilusti inglise keeles, nii et ei tohiks suuri probleeme tulla.. Enamik materjale on niikuinii inglise keeles.. je. Ühe ainega on asjad korras…

Reedel käisime M.ga Shoppamas vajalikke asju ning veetsime päeva rahulikult. Õhtul vaatasin jälle „Inglorious Basterds“ filmi ja veendusin taas et Tarantino on ikka väga hea. Uni tuli varakult kuna teadsin, et pean vara vara ülestõusma. Nimelt laupäev on Kayaki tripi päev.

Äratus oli pandud kella 7 peale… liiiga vara on selline kellaaeg ilmselgelt. Esimese tegevusena sai otsitud Juutuubist mingisugune laul pealkirjaga good morning, ning kui aus olla avastasin väga hea laulu.. Et teiegi hommikud algaks toredalt..!

Kogunemiskohta otsustasime minna taksoga, kuna me olime liiga laisad, kell oli liiga vähe ning õues oli suhteliselt jahe.. Nimetasime oma tripi ümber icekayaing tripiks.

Bussiga sõites tekkis selline armas keskkooli ekskursiooni tunne.. tunnike ja veidi peale sõitu ning kohal olimegi. Loodus oli ilus igas ilmakaares… Peagi saime suure naeru ja fotoseeriatega oma wetsuits nagu nad kutsusid neid (kalipsod siis) selga ja fotoseeria sai jätkuda.

Läbisime kiirkursuse kuidas aerutada niiöelda, ning edasine pidi juba lihtne olema.. Kui aus ola tundus see kõik väga hirmus mulle… mina ja M. Kahekesi väikses lihtsasti ümberkäivas kayakis. Je. Paljud läksid ilusti liueldes kaldast minema, ühtede paat aga käis esimese sekundi jooksul ümber.. nalja kui palju..

Nii saime meiegi õnneks ilusti liueldes minema, algus oli kõik ilus ja ei tundunud üldse raske.. Isegi väiksed allaminekud ja rägastikud vms kui neid niisaab kutsuda… kõik oli ilus. Enamus ajast naersime teiste ümberkäivate kayakide üle.. Mingi hetkeni. Kui me konstantselt hakkasime oma paadikesega ümberkäima.. Koguaeg! Tsiiisas kui tüüüüüüütu see oli. Pidevalt läbimärg.. vesi oli külm… ja jõe vool kiire, nii et tihti oli väga raske üldse püsti tagasi saada, rääkimata kõndimisest, või paati tagasi minemisest.. Kohati muutus asi juba mitte füüsilieslt raskeks vaid emotsionaalselt. No ei tahtnud enam minna tagasi paati, kui sa tead, et sa oled sellega kohe kohe jälle tagurpidi ja üleni vees.. ma pole vist oma elusees nii palju vingunud 😀 siiski siiski jõudsin ma lõpuks sinna finišisse oh kui hea tunne see oli.

Tagasi vaadates oli tegelt ikkagi tore trip ja värki. Kuid ligi 4 tundi trippi külmas vees… naaatuke liiga pikk… Siiski on uus kogemus, ennast on ületatud ning mälestus hea.