Karjused 14

Õhtusöök

Francis Chichester, mes kes sõituis esimesena üksinda ilma peatusteta ümber maailma, kurtis oma raamatu igal teisel leheküljel, kui raske tal on ja kui halb ta tervis on. Kui lugesin seda noore mehena, siis kirusin, et no mis sa lähed lähed sinna raskele reisile, kui nii põdur oled. Nüüd on mul endal aga natuke Chichesteri tunne – raske on ja tahaks kurta. Kell 2 öösel ärkasin jälle jubeda peavaluga. Kiire tablett ja 20 minutiga oli tunduuvalt parem. Siis järgmine häda – häda. Aga ei viitsi riidesse panna ja välja minna, see on tohutu ettevõtmine. Aga ega lõpuks ei pääsenud, tuli õue külma ja tuule kätte ronida. Õnneks oli väikeseks boonuseks selge tähistaevas pea kohal. See tähendab, et on ka külm. Panime hommikul välja minnes talveriided selga – pikk pesu, kindad, mütsid ja soojad joped.

Karjusenaised.

Kui hommikul peale 9 teele läksime, hakkas lisaks veel kergelt vihma tibama. Õnneks laskusime 300 meetrit madalamale. Kohe oli tunda, kuidas värske hapnik kopsudesse voogas. Peagi jõudsime karjusteni, kes elavad paigas, kus üks rada põhja poole Savnovi suunda käändub. Koha nimeks ütlevad nad El. Perekond on Rušhnist pärit, elavad siin juulist oktoobrini. Hoiavad oma küla 700 looma.Mehed olid hetkel loomadega eemal, ajame juttu naiste-lastega, kes pakuvad leiba, juustu ja kumõssi. Naiste nimed on Davlatmo, Makwory ja Nozukmo, poisid on Munir ja Davlat. Suvel sõitvat nende juurest läbi kuni 20 turistiseltskonda, enamasti 2-4 inimest kambas. Turistide vastu on pererahvas ka valmistunud – välja tuuakse pamiiri villased sokid, kenad värvilised ja tohutult suured. Neid saab ostab. Ostamegi. Naised küsivad meie tüdrukutelt kreemi ja määrivad seda siis laste lilladele, päiksepõlenud ja tuuleparkunud nägudele. Püüame naistelt lammast osta, aga näha on, et kuna mehi pole kodus, siis neil pole õigust sellist kaupa teha.

Teeme kiire lõunasöögi (taas hiina kiirtoit – pakinuudlid, millele kuuma vett peale valatakse) ja ratsutame mööda jõeorgu edasi. Esimest korda sel reisil saame galoppi sõita. Uhke! Seda rõõmu on aga vaid mõneks hetkeks, sest maastik läheb taas kiviseks. Tunni pärast jõuame järveni, kus järgmine karjusepere. Nendega teeme lambakauba ära – maksame u 10 kilose talle eest 150 somonit. 

Helena ja karjuselaped

Laagri ehitame karjuseperest umbes poole tunni tee kaugusele, järve äärde, ojade vahele kõrgust ikka ligi 4400 meetrit rohkem kui Tallinnas. Midagi eriti teha ei viitsi. Aga nii palju energiat siiski on, et arutame Kaido ja Alexiga, et teeks vanade meeste jooksuvõistluse – 30 meetri pikkune distants allamäge, see oleks meile vist maksimaalne jõukohane füüsiline pingutus. Meie noorem rahvas on see-eest vägagi ergas, võtab ette matku ja jalutuskäike.

Õhusöögist on ühepajatoit lambalihaga: maks kops, ribid ja muu hea- parem. Aga väljas on tuuline ja külm. Põimu eestvõttel korjati loomasitta ja hoiti lõket üleval.

14 kommentaari

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Oi kui armsad ja vahetud inimesed piltidel.. See lambake on ülimalt nunnu, ega te teda ära ei söönud ometi 🙁 ???

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Kui Helena on see blond tütarlaps (ma usun, et on), siis on ta nagu legendist- kaunis Helena 🙂

  • Marilin kommenteeris

    Heh…mis on kumõss? tekkis huvi, aga kui see sama talleke läks söögiks siis on kyl kahju:( teine näeb nii armas välja ju..

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Jah, pidin ka ise küsima selle kumõssi kohta 😀

  • Marilin kommenteeris

    Kumõss on tead mis… kumõss on kergelt alkohoolne piimajook:D Kumõss oli algselt levinud Kesk-Aasias, kus seda valmistati märapiimast. Vot:D

  • Siiri Kuus kommenteeris

    märapiimast alkohoolne jook… siis ma elus ei taha seda proovida :S

  • Marilin kommenteeris

    samas huvitav oleks ära proovida kyl:D uutele ja huvitavatele asjadele olen alati käpp:D

  • Siiri Kuus kommenteeris

    ei kujuta ette.. ma rämedusi suust sisse ei suuda toppida 😀

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Muideks.. kitsedest tuli mul üks lahe lugu meelde Eestis.. peaks vist eraldi blogitama sellest.. 🙂

  • Marilin kommenteeris

    😀 Arvestades et lahe lugu, siis kindlasti..minuarust kõik su lood lahedad:D

  • Siiri Kuus kommenteeris

    Marilin.. Kas see komliment oli mõeldud nüüd mulle või ??? 🙂 Aitäh sel juhul 🙂 Ma püüan selle valmis kribada millalgi 🙂 Siis jääb veel üle oodata kui Gomaailm selle üle vaatab ja avaldab 🙂

  • Siiri Kuus kommenteeris

    auuuutš…. KOMPLIMENT* nägin, siis kui olin juba klõpsanud ära.. 🙁 sorry

  • Marilin kommenteeris

    Kompliment kõigile;)

  • Reemet Ruuben kommenteeris

    Nii et see talleke kepsutas potti ?:P

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga