Kanaari saarte välimääraja ehk kus puhkaksid sina?

Kõiki Kanaari saari on õnnistatud aastaringse päikese ja maheda kliimaga, mis teeb neist ühe maailma populaarseima puhkusepiirkonna. Kuid vähesed teavad, et saared on teineteisest üsna erinevad – igaühel on turistile pakkuda oma trumbid. Ees ootav talv on põnev selle poolest, et esimest korda pakuvad Eesti reisikorraldajad puhkusereise koguni neljale Kanaari saarele. Aga milline valida ja mis neil üldse vahet on?

Tenerife

Tenerife sobib kõigeks ja kõigile

Kanaari saartest suurim Tenerife on eestlastele hästi tuttav. Reisipakette sinna pakutakse aastast aastasse ja need on populaarsed, sest Tenerifel on tõepoolest kõik olemas: rannad, mäed, linnad, külad ja palju meelelahutuse võimalusi surfist matkade ja kultuurisündmusteni. Ole, mis vanuses või milliste puhkuse-eelistustega tahes, Tenerife täidab su soovid. Turismi infrastruktuur on ideaalilähedane, hotellivalik väga lai ning keskkond mõnusalt euroopalik ja turvaline. See on täiuslik valik üleüldse esimeseks soojamaareisiks ja ka esimeseks Kanaari saareks, mida külastada.

Tenerife on ääretult mitmekesine.  Saar on piisavalt suur, et spetsiaalselt kuurortideks ehitatud linnade Costa Adeje ja Playa de las Américase kõrvale mahuvad ka ajaloolised alad, kus kanaarlased on juba viis sajandit elanud. Nii jaguneb Tenerife sisuliselt kaheks – üks ala on turistidele, aga sellest vaid veidi eemal on autentsed külad, traditsiooniline põllundus ning tohutult avarad looduskaitsealad, kus võib kaua hingelistki kohtamata kõndida.

Huvitavaim on Tenerife põhjapool, eriti näiteks pealinn Santa Cruz de Tenerife, kus kolmel päeval veebruaris toimub värvikirev karneval. Sisemaal laiuvad männimetsad ja kõrgub kogu Hispaania kõrgeim mägi, vulkaan Teide, mis tervitab saabujaid juba lennukiaknast. Põhjarannikul asuvad ka piltilusad linnakesed Garachico ja La Orotava, kus nautida tõeliselt kohalikku Kanaari kööki (Hispaania ja Aafrika mõjude segu) ning värskeid mereande.

Tenerife kohta kõige põhjalikumat eestikeelset informatsiooni saad Tenerife Kompassi lehelt.

Fuerteventura

Fuerteventura – rannas peesitamiseks ja surfaritele

Fuerteventura on Kanaari saartest suuruselt teine, kuid alles esimest aastat Eesti reisikorraldajate valikus. Piltlikult öeldes on tegu suure kõrbesaarega – see on laugemate pinnavormidega ja vähem kaljune kui läänepoolsed Kanaarid. Fuerteventura on tuntud kui tuuliseim Kanaari saartest, mis teeb sellest surfarite lemmikpaiga. Kuna saar asub Aafrika rannikust vaid 100 km kaugusel, toovad tuuled sinna Sahaara liiva, millest on moodustunud nii surfirahva kui ka rannalõvide seas kuulsad Corralejo düünid. Samuti tähendab liiv ka kilomeetreid pikki, perfektseid ja üle rahvastamata randasid, mis ongi saare põhiplussiks.

Üks mõnusamaid kuurorte Fuerteventural asub Jandía poolsaarel, mis moodustab saare edelapoolse ala ning on tervenisti looduskaitse all. Rahvuspargi krooniks on saare kõrgeim punkt, 807 meetri kõrgune Pico de la Zarza mägi, mis on suurepärane matkamiseks. Mäeahelik pakub külma tuule ja pilvede eest kaitset ning seetõttu on Jandía ja Morro Jable piirkonnas kõige soojem ja päikesepaistelisem ilm kogu saarel.  Jandía turismikeskuse rannaala sobib suurepäraselt lastega peredele: liiv on peeneteraline, hele ja puhas ning meri on tasane.

Kuurortid Fuerteventural on kosmopoliitsed ja elavad. Suurimad neist on Corralejo, Calet de Fuste ja Morro Jable, kust leiab kõik puhkuseks vajaliku meelelahutusest toidukohtadeni. Kuurortidest väljaspool on Fuerteventura aga vaikne. Kohalik kogukond on väike, kuid saarel leidub siiski kenasid ajaloolisi külakesi, kus maitsta kohalikku Majerero juustu ja palmimett. Fuerteventural on ka üsna liigirikas linnustik, kuid fauna mõttes on peategelasteks kindlasti tuhanded vabalt ringi uitavad kitsed, mis täppidena pruuniks põlenud mäenõlvasid kaunistavad.

GranCanaria

Gran Canaria kutsub omal käel avastama

Gran Canaria ning Tenerife on selles mõttes sarnased, et mõlemad on väga populaarsed turismisihtkohad ning mõlemad pakuvad ka väga mitmesugust meelelahutust. Aga leidub ka erinevusi – nimelt on Gran Canarial üldiselt paremad rannad, Las Palmase vanalinn on atraktiivsuselt üle Santa Cruzist ning Las Canterase fantastilisele linnarannale ja muusikaelule pole Tenerifel üldse midagi vastu panna.

Eelkõige pakub Gran Canaria saar teistest enam mitmekesisust maastiku mõttes. Alustame düünidest – Maspalomase omad jäävad küll mastaapsuselt alla Corralejole Fuerteventural, aga on ometi muljetavaldavad. Seejärel siirdume sisemaale, kust leiame subtroopilised metsad ning karmid, aga kaunid mäed. Seejärel linnamaastik Las Palmases, kus on kõigi teiste saarte pealinnadest kirevaim ööelu. Ka maalilisi mägikülakesi on Gran Canarial on rohkem kui teistel saartel, lisaks toodetakse seal täiesti korralikku veini.

Turistide seas on hinnatud saare matkarajad nii jalgsi- kui ka rattamatkadeks, kus saab imetleda koopakülasid, järvekesi ja mägesid. Lapsi meelitab Aqualandi veepark, kus täiskasvanudki lustida saavad. Randasid on saarel ligi 500, paljudes neist saab nautida mitmesuguseid veespordialasid ja surfi. Turismigrupid majutuvad enamasti Maspalomases, Puerto Ricos ja Playa del Ingles, rahulikuma ja lõõgastavama õhustiku aga leiab näiteks kenast sadamalinnast Puerto Moganist, kus saab otse rannaäärsest restoranist imetleda üht kaunimat päikeseloojangut maailmas. Gran Canariale saab Tallinnast lennata läbi Helsingi.

Lanzarote

Lanzarote omanäolisus hämmastab ka paljunäinud reisijaid

Sageli öeldakse, et suuruselt neljas Kanaari saar Lanzarote on neist kõige autentsem, turism on seda kõige vähem mõjutanud. Selle eest peab tänama saare rahvuskangelast César Manriquet, kes oli keskkonnasõbralik visionäär ning mõjutas kohalikke poliitikuid kõrghoonete ja teiste turismiarendustega maastikku mitte rikkuma. Selle tulemusena pole saarel tänasena palju hooneid, mis ei oleks Kanaaridele omaselt valged ja küündiksid kahest korrusest kõrgemale.

Teine põhjus, miks Lanzarote nii omanäolisena on säilinud, peitub lihtsalt selles, et seal ei ela kedagi. Tenerife 900 000 ja Gran Canaria 845 000 inimesega võrreldes on Lanzarote 140 000 elanikku tõesti vähe. Kuna enamik saare pinnast on vulkaaniline kivim, on Lanzarote ajalooliselt nii põllumajandusvaenulik olnud, et arvestatavat kogukonda ei ole saanudki tekkida. Populatsioon on jõudsalt kasvanud alles viimastel aastakümnetel, kui turism tänu uutele tehnilistele võimalustele (nagu merevee desalineerimine) on ka sellel saarel arenema hakanud.

Lanzarotet kutsutakse sageli 1000 vulkaani saareks ning vulkaanilisus ongi peamine, mis seda eristab. Selliseid silmapiirini laiuvaid laavavälju, eri värvi vulkaanilisest liivast randasid ning müstilisi maastikke nagu Timanfaya rahvuspargis ei näe tõenäoliselt kusagil mujal. Süsimust pinnas, millel säravad erevalged majakesed, on unustamatu vaatepilt. Lisaks võib Lanzarote uhkeldada ka Kanaaride ühtede kaunimate, kuldsete Papagayo randadega. Kogu saare rannajoon on nii eriline, et see on kuulutatud UNESCO biosfääri kaitsealaks.

REISIINFO

Tenerife reisid toimuvad oktoobrist keskpaigast aprilli keskpaigani. Korraldajad: Novatours, Tez Tour, Aurinko. Paketi hind alates 499 €.

Fuerteventura reisid toimuvad oktoobrist lõpust aprilli alguseni. Reisikorraldajad: Novatours, Tez Tour, Aurinko. Paketi hind alates 505 €.

Gran Canaria reisid toimuvad läbi Helsingi 23.10 ja 19.11.2016 ja 18.03.2017. Reisikorraldaja: Aurinko. Paketi hind alates 629 €.

Lanzarote reisid toimuvad detsembri algusest veebruari keskpaigani. Reisikorraldajad: Novatours, Tez Tour, Aurinko. Paketi hind alates 405 €.

HEA TEADA!

  • Kanaaride hotellitase on reeglina väga hea, kartma ei pea ka madalama tärnide arvuga  ja soodsamaid hotelle. Kõrgema kategooria hotellidest erinevad nad reeglina lisateenuste ja luksuslikkuse poolest, puhtuses ja toa suuruses tavaliselt järeleandmisi tegema ei pea.
  • Kanaaride kõrghooaeg on detsembrist aprillini, kui turiste on kõige rohkem. Hinnad on kõige kallimad aastavahetusel, jaanuaris ja veebruaris. Jaanuarist märtsini võib aeg-ajalt esineda vihmasemaid päevi, kuid päevane temperatuur on praktiliselt alati vahemikus 20–28 °C.
  • Suurt sularahavaru pole mõtet Kanaaridele kaasa võtta: enamikus kohtades saab maksta kaardiga ning ka pangaautomaate on piisavalt. Hinnatase on veidi kallim Eestist: kolmekäiguline õhtusöök maksab keskmises restoranis umbes 25 eurot (lisandub vein), vaatamisväärsuste sissepääsud maksavad keskmiselt 6 eurot. Jootrahaks on kombeks jätta 5% arvest, lahkematel ka 10%.

__________________________

Lugu ilmus Naistelehes 10.08.2016.
Fotod: Panthermedia/Scanpix

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga