Tulin Internetti ainult selleks, et saada aru, kus ma olen. Maletate seda Kiviraha lugu professor Kotist, kes korraldas maainimeste uurimiseks teadusliku ekspeditsiooni ja siis eksis ara ja talle tuli paasteoperatsioon jargi saata. No umbes nii see jutt oli. Mina joudsin eile ohtul Kerala osariiki. Soitsime Maduraist osariigi piirile umbes 6 tundi. Esimest korda tundsin Indias autos istudes tosist hirmu. Juht kihutas nagu poorane ja koik teised juhid tegid seda sama. Gaas-signaal-pidur. Onneks hakkas meie juhil pea valutama ja uni tuli peale. Pakkusin, et ma voin rooli istuda. Algul oli poiss hea meelega nous, aga peagi sain aru, et tema on korvalistmel sama narvis, kui mina olin asja olnud. Aga kui mina muretsesin selle parast, et ta kihutab, siis tema muretses, et miks ma nii aeglaselt soidan, nii segan ma uldist autode voolu. No ja oige ka. Peagi hakkas magistel teedel (jah, Keralas on tosised maed) ranka aiksevihma sadama ja selle ilusa ettekaandega vottis sohver oma koha pisikese TATA roolis jalle tagasi. Kiitis viisakusest mu soitu, aga utles, et signaaliga peaksin rohkem tootama oppima ja suunatulesid ei kasuta Indias keegi.
Tana hommikul arkasin Kottayami nimelise linnakese raudteejaama korval olevas voorsatemajas. Oli ilus hommik, soin sooklas kiiresti yhe masala dosa ja juustu oothappami (pannkoogi laadne asi) ning kysisin maja ees ajalehte lugevalt rikshamehelt kuhu ta soovitaks mul minna, et veeta pool vaba paeva. Ta soovitas soita 18 km kaugusel olevasse Kumarakomi, et loodust vaadata. Nii tegime, kahjuks ei lainud ma enam voorastemajast labi ega votnud kaasa yhtegi kaarti ega raamatut. Kui Kumarakomis tuk-tuki (siin kutsutakse neid kolmerattalisi #auto#) pealt maha astusin, nagin, et yks suur paat on just kanaliservas otsi andmas. Huppasin peale, kajuks ei osanud mulle keegi selgitada, kuhu soidame. Oieti ei saanud mina sellest malayalami keele porinast ja raginast midagi aru. Poole tunni parast joudsime yle jarve ? soites kuhugi sadamasse. Kondisin sadamast 10 minutit ja joudsin siia. SIIN KYLAS ON NETT! Kui oieti aru saan olen kohas nimega Muhamma. Aga kus see asub, seda ma ei tea. Ohtuks pean joudma Alappuzhasse (loe: Alappoora) ja kohtuma ylejaanud reisikaaslastega. Pyyam nyyd googeldada ja aru saada, kus paikneme.
5 KOMMENTAARI
Kui juba Keralas olete, siis maksab jälgida toomakristlaste kultuuri. Kerala on nende süüria päritolu monofüsiitidest ortodokside keskus. Malankara Õigeusu Kirik püüab alal hoida apostel Tooma (Uskmatu Toomas) traditsiooni.
Jõuad õhtuks kohale, sa eiole sihtkohast kaugel.Hakka aga jala astuma.
Jeerum.. milleks neile siis suunatuled.. selle peale ei maksaks nad ju raha kulutada või kui auto ostavad, siis müüks põhjamaadesse need kiirelt (uuena) maha 😀
hahahaha.. see oleks põnev küll… oled kusagil a ise ka ei tea kus 😀
india liiklus on sama selge nagu põhja-korea demokraatia 😀