6. augusti varahommikul, uni veel silmas, lendasin Jammu ja Kashmiri osariigist Delhisse. Käisin Himaalajas matkamas, oli tore ja hariv. Samal ajal, kui ma end lennule registreerisin, tassisid India armee sõdurid mägedest alla oma viit hukkunud kaaslast. Nende India-Pakistani piiril Poonchi sektoris patrullinud sõdurite tapjateks olid väidetavalt Pakistani armee võitlejad. Arvatavalt oli see kättemaksuaktsioon juuni algul toimunud intsidendile, kus India armee tappis Pakistani kontrolli all olevas Kashmiris ühe pakistaanlase. Viimastel nädalatel on regioonis pidevalt olnud relvakonflikte, India sõdurid on sattunud maamiinidele, pinge kruvib tasapisi ümbritsevate 7000-meetriste mäetippudeni.
Olin eelnevatel nädalatel vestelnud paljude piirkonna budistidega ja mitmete muslimitega. Kõik pidasid vajalikuks valjuhäälselt rõhutada, et suhted eri kogukondade ja ka riikide vahel Himaalaja selles vaidlusaluses piirkonnas on rahulikumad, kui paljude aastate jooksul varem. Nii tõsiseid intsidente pole olnud oma 10 aastat, 2003. saadik. Kahe riigi piir on 2900 km pikk. 740 km sellest kulgeb kontrolljoonel Himaalajas, mis tähistab vaidlusaluseid territooriume.
India ja Pakistani riikide teke on niisutatud miljonite hindude ja musulmanide verega. India ja Pakistan on sõdu pidanud 1948, 1965 ja 1971. Viimane aktiivne piirikonflikt ehk Kargili sõda toimus 1999. Indiat on raputanud terroriaktide seeriad 2008 sügisel ja 2011 juulis. Viimasel ajal on löögi all olnud India diplomaatilised esindused Afganistanis. Delhi vaatab süüdistavalt India esitab sellised ametlikud andmed: tänavu on Pakistan initsieerinud 57 relvarahu rikkumise juhtumit, Indiasse on püüdnud infiltreeruda 100 terroristi, juulis-augustis on India võimude poolt tapetud 19 terroristi. Islamivõitlejate imbumine Kashmiri ja Kashmiri iseseisvuse taotlemine, ongi sealsete võimude suurim mure.
Kui olime äsja ise viis kilomeetrit Pakistani piirist, siis rääkisid kohalikud, et välismaistel mobiilidel pole ses piirkonnas roamingut just nimelt sõjalistel kaalutlustel. Ei uskunud ma seda jutt, muigasin. Nüüd sain loole kinnituse rahvusvahelisest meediast, kus teatati, et eelmise nädala lõpul katkestati mobiilioperaatorite tegevus ka kohalike elanike tarbeks, et vältida võimalikke vaenulikke aktiviteete ja kuulujutte.
Juulikuu tõi teateid teemat veelgi pingestavatest arengutest. Nii Pakistan kui Hiina on pikk aega rääkinud teede-, raudteede ja torujuhtmete võrgustiku ehitamisest Lääne-Xinjiangist Pakistani, lõppsihiks oleks Gwadari sadam Araabia mere ääres. Nüüd käis Pakistani peaminister Nawaz Sharif Beijingis ja kinnitas, et nimetet majanduskoridor on üks tema valitsuse prioriteetidest. Koridor kulgeks läbi Pakistani valduses oleva Kashmiri, India jaoks läbi India seadusliku territooriumi.
Jammu ja Kashmiri osariik (va Ladakh ja Srinagar) on mitmete riikide välisministeeriumide poolt kantud piirkondade nimekirja, kuhu turistidel ei soovitata praegu reisida.
Lehist, Kushok Bakula Rimpoche lennujaamalt startides võib näha imelisi pilte Himaalajast – lumised tipud, mõned neist tungivad pilvedesse, mõned vahelduvad roheliste orgudega. Sel hommikul, kui ma lennukiaknast neid looduspilte klõpsisin, toodi samadest mägedest alla viie tapetud hindu kehasid.
Postimees 16.08.2013