Horog 3

Praegune Mägi-Badahšani pelinn Horog (Khorog, Khorugh, Khoroq) sai just-kui-linnaks pärast venelaste-brittide piirilepingut XIX sajandi lõpul, siis, kui venelaste-brittide Suur Mäng oli läbi ja kui siia rajati Vene impeeriumi eelpost-garnison. Taanlane Olufsen luges siin 1899.a. kokku vaid 120 alalist elanikku. Enne seda asus piirkonna pealinn Pandži jõe teisel kaldal, tänase Afganistani territooriumi. Afganistan on seega siinsamas, iga päev näha. Ja rahvaski teisel pool piiri on sama.

Horog kasvab päris kiiresti. Elanikke on juba ca 30 000. Mägikišlakkidest voolab siia inimesi järjest juurde, sest siin on vett, elektrit, kaupa. Linn sõltub eluliselt Pamiir maanteest (M 41) ja selle olukorrast, eriti talvel. Kaup saabub seda maanteed mööda nii Dušanbest kui ka Ošist Kõrgõzstanist. Viimastel aastatel on teed palju lõhkunud Hiinast saabuvad rasked veoautod (nüüd on avatud piiripunkt Pamiiris Hiina ja Tadžikistani vahel, tee pöörab Hiina suunas Murghabi lähedalt ja viib Kashgari, Uiguuriasse).

Olulisi vaatamisväärsusi Horogis tegelikult pole. Viimane hitt on botaanikaaia kõrvale ehitatud president Emomalii Rahmoni datša. Rahmon käis siin üsna hiljuti, et tähistada kodusõja lõpu aastapäeva. Selleks puhuks sai Horog isegi asfalteeritud tänavaid. Väike õpetussõna oli presidendil siiski ka – soovitas ära koristada linna kohale mäe küljele kividest laotud ismailiitide lipu. Praegu pamiirlased just vaidlevad, kas peaks oma armastatud lipu presidendi meeleheaks kõrvaldama või ei.

Kaks kohta, kus ära tasub käia on botaanikaaed ja muuseum. Boraanikaaia kohta teavad kõik kohalikud kinnitada, et see on kõrguselt teine botaanikaaed maailmas. Kus asub aga kõige kõrgem, pole õnnestunud kellegi käest teada saada. Veetsime linna kohal mäenõlval olevas aias mitu tundi. Otsisin, kas mõni taim on ka Eestist pärit. Kahjuks ei leidnud, parki koristav memm arvas, et võib-olla oli, aga rasketel aegadel (st kodusõja ajal ja selle järel 1992-97 jj)) raiuti mitmeid puid maha ja nendega köeti ahjusid. Võib-olla läks siis ka mõni eesti kuusk kellegi kodu soojendamiseks.

Üks uudis on Horogis see, nelja kuu eest võeti maha Lenini kuju. Nüüd asub Pamiiri ainuke Lenin Murghabis.

2012 peaks alustatama Kesk-Aasia Ülikooli uue kampuse rajamist Horogi, plats on välja valitud, seal elanud inimestele uued asupaigad leitud ja nüüd oodatakse veidi majanduse paranemist, et Agha-khaani ja Kesk-Aasia doonorriikide rahakraanid avaneksid. See kool on juba praegugi üks linna elu keskusi. Kesk-Aasia ülikoolis on õppinud ka meie giid, 19-aastane noormees Khushruz, kellega järgnevad 10 päeva koos veedame.

Ühe Pamiiri entusiasti, mitme raamatu autori Robert Middletoni kodulehel www.pamirs.org öeldakse loosungina „Pamiirid on taevale lähedal, tulge siia enne, kui turistid tulevad!“ Kui jaanuaris Olev Remsu ja mu tütre Helenaga siin olime, polnud peale meie kindlasti ühtegi turisti. Praegu aga on, igal suvel järjest rohkem, rõõmustab giidiks õppinud Khushruz. Aga õnneks veel mitte niipalju, et me üksteist väga segama hakkaks. Ruumi on siin kõvasti, nii mägedes, kui vahvates restoranides, mis Horogi läbivale Gunti jõele on ehitatud. Ühes neist restoranidest sõin täna lõunat. Ettekandja silmad olid nii pruunid. Ja külmad. Samasugused nagu “Baltika 7” õlu, mida ta serveeris.

Praktilise poole pealt peab teadma, et siia tulekuks peab olema eriluba ja loa olemasolu kontrollitakse mitmetes kontrollpunktides. Samuti tuleb kohale jõudes end miilitsajaoskonnas registreerida. Matkamiseks tuleb samuti väikese tasu eest luba lunastada.

3 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga