Hoorni neem 4

Eile nägime seda, mida oleme igatsenud näha juba vähemalt selle sajandi algusest alates. See on midagi, mida on paljud ihalenud ja paljud kartnud, millele on pühendatud luuletusi ja kallatud üle needustega. See on meremeestele nagu Džomolungma mägironijatele või Wimbledon tennisemängijatele. Raske ja sümboolne.

Erki Tammiksaar näitab Hoorni neeme suunas

Märtsis 2000 purjetas jahtlaev Lennuk ümber Hoorni neeme. Mehed olid väikeses purjekas ja naised muretsesid kodus.

Lennuk möödus Hoornist ohutus kauguses, kuigi sel hetkel, kui neem oli traaversis, ei olnud laintemöll kuigi suur, oli ilm udune ja pilvine ning Cabo de Hornost ennast me ei näinud. Jaanus Nõgisto tehtud telesaates kasutasime Hoorni näitamiseks üht Tiidu poolt Ushuaiast ostetud postkaarti.

1.jaanuari õhtul 2018 alustasime Sea Spiritiga Deceptioni saare juurest tagasiteed Ushuaiasse. See teekond üle kurikuulsa Drake’i väina on veidi vähem kui 1000 km pikk. Ilmateade oli üliharuldane – tuult vaid 20 sõlme, laine 2-3 meetrit. Seda arvestades võtsid ekspeditsiooni juht Jan ja laeva kapten Oleg vastu otsuse pakkuda reisijatele veel üks sümboolne atraktsioon – näidata neile Cap Horni. Kaks päeva oligi väga ilus ja rahulik sõit. Oli päikest, tormilinde, albatrosse, vaalu, palju vaalu. Ka laevameeskond ahhetas, et nii head ilma on tavaliselt vaid kord hooaja jooksul ning reisi, kus nähakse nii palju vaalu (lisaks küürvaaladele ka mõõkdelfiine) ja erinevaid hülgeid, ei juhtu ka sageli. Erki Tammiksaar pidas meile eestikeelse loengu põhjapooluse avastamisest ja Artktiliste alade uurimisest, Scotti ja Amundseni võidujooksust kõneles ise Antarktikas talvitunud Adam Turner, lisaks oli mitmeid ettekandeid lõunapooluse loodusest.

Paarkümmend miili enne, kui Hoornini jõudsime, hakkas ilm rajumaks minema. Laiali jagati oksekotid, laeva tuulepealsel pardal keelati liikumine. Tuul tõusis 35 sõlmeni, veidi kerkis ka laine. Aga endiselt polnud asi üleliia hull. Läksin igaks juhuks kaptenisilda, et uurida, kas ikka Hoorni näeme. „Kõik, kel kaks silma peas, näevad,“ rahustas ukrainlasest kapten.

Ja siis, 3. jaanuari pärastlõunal, ilmuski ta silmapiirilt nähtavale. Suur, majesteetlik, kaljune, ilus. Tuul oli laeva vööris nii tugev, et pildistamiseks pidi reelingust kinni hoidma ja soolane vesi pritsis objektiividele. Aga keegi ei hoolinud kõikumisest ega veest. See oli kuratlikult ilus lõpp meie emotsionaalsele reisile. Kogu eesti kamp (Tanel, Christine, Marek, Erki, Märt, Katrin, Andrus, Andres, Maris, Jaan Joonatan ja Tiit) julgeb Antarktika reisi soovitada kõigile, kellele meelivad seiklused ja puutumata loodus. 2019. aasta talvel on võimalus Go Traveli abil sinna minna koos Antarktikas talvitunud Andres Tarandiga (TUTVU REISIGA SIIN).

 

______________________________________

Teade vastu võetud 04.01.2018 kl 20:00 meie aja järgi
Fotod: Tiit Pruuli

LOE KÕIKI ANTARKTIKA LIVE-BLOGI LUGUSID »

 

4 KOMMENTAARI

  • A & A huviline Mati kommenteeris

    Tiit!
    Tänan huvitavate reisimärkmete ja fotode eest. Oleks võinud isegi veel täpsemaid ja pikemaid jutte ning rohkem pilte olla, aga saan aru, et olite seal ikkagi puhkamas, mitte tööl.
    Tore et olite koos perega.
    Järgmine võimalus siis Tarandiga 2019, aga mis arvate 2021 aasta reisi korraldamisest, kui saab täis 100 aastat Antarktika avastamisest Saaremaal sündinud mehe poolt, aeg on ka täpselt sobiv – jaanuar. Veelkord suured tänud meeldivate emotsioonide eest.
    Head tagasijõudmist kodumaale!

  • A & A huviline Mati kommenteeris

    Nii pikk juba see kaasaegne ajalugu, loomulikult sorry ja 200 aastat on õige juubelinumber.

  • Tiit Pruuli kommenteeris

    Tere, Mati! Tänud kommentaaride eest. Põhiliseks postituste piirajaks oli sidekanali maht. Ma ei saanud oma satisüsteemi tööle. Ssaime korraga saata 3Kb teksti. Seda on jube vähe. Kirjutan hiljem veel, kas siia blogisse juurde või Go Reisiajakirja. Ja 2021 osas on ka juba plaane!!!

  • A & A huviline Mati kommenteeris

    Tänan Tiit!
    Te olete nagu Eesti Konyukhov, kelle uudiseid 2016 a õhuseiklustel jälgisin iga päev, nagu teie Arktika blogi iga uudistki. Mulle see meeldis – ikkagi Eestlased Antarktikas.
    Jään huviga ootama selle pika-raske-ohtliku, aga ilma poolest vedanud, seikluse täiendavaid reisimärkmeid (seda enam, et see teil tuleb hästi välja, mis siis et 1 kord ka naisuke aitas) või siis reisisaadete seeriaali nagu oli 2010-2012, kui Nordea katamaar tegi ümbermaailmaseilamise.
    Loodan, et olete kogu perega õnnelikult kodumaal tagasi.
    A & A huviline Mati

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *